Let's Talk About... Buying Instagram Followers

November 04, 2015

On a fine Sunday morning, when I enjoying my morning ritual of hot lemon water and a scroll-through on Instagram, I did something daring. I somehow ended up on one of those half-spammy accounts that promise to shoot your follower number into unbelievable heights for just a few dollars. You know, that kind of half-spammy account that has pictures advertising their "service" with a few dozen followers and follows thousands itself.

So I was sitting in the warm embrace of my duvet, half-tucked-in and wondering if it actually works. And if, then how? So I clicked the "link in bio", dodged all the spam adverts trying to get to me and just for the lols, added five hundred followers to my online basket for just six dollars. Hundred seemed kind of little, a thousand already too much. On that moment, I didn't believe that I would actually freaking buy the five hundred barely there followers. I just wanted to know, how far could I go until I have to pay a sum equal to the deposit of my future home and include three drops of blood to it or if I have to give them some personal details that I'd really just keep to myself. Anyway, I was quite sure that I'd quit this experiment at one point, because it simply can't be that somewhere out there are people whose jobs are to follow hundreds of random Instagram accounts every day. And that they get paid a few lousy dollars for it, if even that? 

My next thought was "Oh, so Paypal works on your phone too..." and then it was already too late to back out. In a weird way, I felt extremely guilty, like I'd lied to my parents about where I'd actually been last night (which has never happened, FYI) or like I'd been caught cheating on a test (which has also never happened). I felt like a big fat liar, so the first thing I did was reach for my phone and call my boyfriend to confess about what I'd just done. In addition to being slightly mad and then laughing a bit, he explained that there's actually no one with a job like that and it's all done by computers programmed to follow people on Instagram, with the money probably going to some greasy-haired IT guy somewhere in Turkey or India. 

Everyday life almost made me forget my Sunday morning experiment, when a few days later, following the same morning routine, I realised that overnight my Instagram account had a few more than a thousand followers, instead of the five hundred it had had the night before. I clicked through all the accounts and realised that none of them have photos and barely any followers, so basically they're the Instagram equivalent of Twitter eggs. However, considering how many people they follow, then the amount of time they presumably spend on Instagram every day is unhealthy. So that's how I found out how you can buy followers on Instagram. 

The sad thing is though, that since it is so easy to buy fans for yourself, then it's also incredibly simple to deceive your followers and future collaborators. Such shady business only lies on everyone's own conscience and there is no law, code of ethics or peer pressure strong enough to stop those petty cheaters. When a popular blogger can accept PR gifts and awesome collaborations knowing, that actually it wasn't their witty writing and perfectly bokeh pictures that made them important, but their fairly thick wallet, then it's only their own problem. All others can be proud of what they have achieved without the help of Indian IT guys. 

It's also possible that a little playing with numbers doesn't actually belittle the content and quality of someone's creations (which is what blogs and Instagram accounts basically are). Does the one with the most money to make themselves popular, win in the end? Does it really matter who wins?

PS. Speaking of Instagram, I am currently in glorious Paris, so if you want to keep up with me and maybe be a through-and-through real follower, head over to my account here. I left my computer home, so I am in vacation mode, but of course gathering material for many Paris-themed posts to come. 


Räägime natukene... Instagramis jälgijate ostmisest.

Ühel ilusal pühapäevahommikul, kui ma olin parajasti teostamas oma hommikust kuuma sidrunivee ja Instagrami läbisirvimise rutiini, tegin ühe julge teo. Jõudsin kuidagi järjekordse Instagrami-kontoni, mis lubab mõne(kümne) dollari eest visata su jälgijanumbrid enneolematutesse kõrgustesse. Teate küll, sellised poolspämmerite moodi kontod, kus kõik pildid reklaamivad nende "teenust", jälgijaid on mõnikümmend ja ise jälgivad tuhandeid.

Istusin oma pehmes voodis, pooleldi veel teki all ja mõtlesin, kas see tõesti töötab. Ja kuidas see töötab? Klikkisin nende veebilehele, tõrjusin kõiki reklaamilinke ja lihtsalt huvi pärast lisasin oma "ostukorvi" kuue dollari eest viissada jälgijat. Sada tundus kuidagi vähe, tuhat jälle palju. Sel hetkel ma veel ei arvanud, et ma päriselt need viissada poolfiktiivset jälgijat ka ostan. Tahtsin lihtsalt teada, kui kaugele ma saan minna, enne kui selgub, et pean maksma hoopis oma tulevase kodu sissemakse ja kolm tilka verd pealekauba või pean andma neile delikaatseid isikuandmeid, mida ma kindlasti jagada ei tahaks. Mõtlesin, et ühel hetkel jätan selle nalja igatahes pooleli, sest pole ju võimalik, et kuskil on inimesed, kelle töö ongi päevast päeva võõrastel kontodel "Follow" vajutada? Kas nad saavad selle eest palka vaid paar dollarit, kui sedagi? 

Mu järgmine mõte oli, et "Aa, Paypal töötab telefonis ka.." ning siis oli juba hilja taganeda. Imelikul kombel tundsin sekundipealt samal hetkel meeletut süütunnet, nagu oleksin vanematele valetanud selle kohta, kus ma eelmisel õhtul tegelikult olin (mida ma kusjuures kunagi teinud ei ole) või jäänud kontrolltöö tegemisel spikerdamisega vahele (mida ka juhtunud ei ole). Tundsin end nii valelikuna, et haarasin kohe telefoni järele, helistasin Mirkole ja tunnistasin üles, millega ma just hakkama olin saanud. Muu hulgas selgitas ta, et tegelikult teevad kogu rasket jälgimistööd valmisprogrammeeritud arvutid ja ilmselt saab kogu minusuguste naiivitaride raha endale mõni patsiga IT-poiss kuskil Türgis või Indias. 

Olin oma pühapäevahommikuse eksperimendi juba igapäevatoimetuse sabinas unustanud, kui mõni päev hiljem samasugust hommikurutiini läbides avastasin, et üleöö on minu Instagrami kontot jälgimas umbes viiesaja inimese asemel tuhatkond ja sain aru, et nüüd taganemisteed ei ole. Klikkisin neid kontosid läbi ja kõik olidki suvalise nime ja pildiga kontod, kellel endal pole ühtegi pilti, kuid arvestades, kui mitut tuhandet inimest nad jälgivad, peaksid nad Instagramis veetma vähemalt kolm pikka tundi oma päevast. Niimoodi ma saingi teada, kuidas Instagramis jälgijate ostmine käib. 

Tõsiasi on aga see, et kuna selline fännide ostmine on nii lihtne, on väga kerge lisaks blogilugejatele petta ka potentsiaalseid koostööpartnereid, kes ei vaevu iga konto ja blogi sisusse süvenema. Selline sahkerdamine peaks minu arvates jääma igaühe südametunnistusele ning ei ole olemas ühtegi eetikakoodeksit, seadust või kuitahes tugevat kaaslaste survet, et need blogimaailma pisisulid vahele võtta. Kui üks populaarne blogija suudab vastu võtta kingitusi ja koostööprojekte, teades, et tegelikult ei teinud teda populaarseks tema põnevad kirjutised ja kaunid pildid, vaid hoopis paks rahakott, on see ainult tema enda probleem ning teised saavad uhked olla selle üle, mida nad on tegelikult saavutanud. 

Samas võib ju vaielda, kas numbritega valetamine muudab kellegi loomingu (mida blogid ja Instagrami-kontod põhimõtteliselt on) sisu ja kvaliteeti. Kas lõpuks võidab see, kellel on kõige rohkem raha, et ennast populaarseks valetada? Kas see on üldse oluline, kes võidab? 

PS. Instagramist rääkides... Ma olen praegu imelises Pariisis, nii et kui te tahate minu tegemistel silma peal hoida ja võib-olla päris luust ja lihast jälgijad olla, siis minge aga julgelt mu Instagrami kontole siin. Jätsin arvuti koju, olen puhkuselainel ja vahepeal midagi ei postita, aga luban, et kogun mitme postituse jagu ilusaid pilte, mida teiega tagasi olles jagda. 

34 comments :

  1. Hehee! Aga muide, olen kuulnud, et isegi meie blogijate seas on neid, kes omale followere ostnud, üsna naljakas ikka. Ja siis kui Instagram selle ''suurpuhastuse'' teeb, siis on suur hulk neid, kes oma kadununud ''followere'' järele nutavad :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Olen sama juttu kuulnud ja nüüd olen peaaegu kogemata ise üks neist... Ja ausalt öeldes ootan seda suurpuhastust, et enda omadest lahti saada!

      Delete
  2. Nagu rusikas silmaauku sobib see siia http://www.letsbegamechangers.com/videos/2015/10/31/welcome-boys-n-girls

    ReplyDelete
    Replies
    1. Yes.. Ise ka imestan oma ajastuse üle :D

      Delete
  3. Ma arvan, et followeride ostmine, olgu isiklikul või testimise eesmärgil on reaalne näkku sülitamine neile, kes reaalselt aja ja vaevaga endale jälgijaid kogunud ja mul on kahju, et see nüüd ka Eesti blogijate/instagrammijate seas levima on hakanud. :/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks igaüks valib ise, milliste meetoditega ta oma asju ajada tahab (kasvõi poliitikaga võrreldes.. Igal elualal on ausaid ja mitteausaid). Kahjuks aga saab selle ebaaususe üle ainult kurta ja midagi väga peale pole hakata...

      Delete
  4. See on tõesti haleduse tipppus! Seda on muide ülilihtne ka teada saada, kes on followere ostnud ja olen ka ise palju sõbrannasi avastanud, kes on followere ostnud :D see tõesti tekitab suuri küsimusi :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õõ, ma loodan, et ma nüüd mingi haleduse eestvedaja pole!

      Delete
  5. Kui raha on palju, siis võib endale "sõpru" ka osta. Kui reaalsed nad aga on... on iseasi. Eks see selline halenaljakas teema ole, aga isegi kui ma oleks kuulus blogija, kes on oma tuhanded followerid ausal teel kokku ajanud, oleks mul üsna suva sellest, kui keegi teine on enda followerid ostnud. Mida mina sellest kaotan... minu arvates mitte midagi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kipun ka arvama, et kadedus ajab ainult roheliseks ja toob kortsud kiiremini kohale. Muidugi on väga ebaaus, aga elu ongi karm ja ebaõiglane (minu isa õpetussõnad põhimõtteliselt kõige kohta).

      Delete
  6. Päris naljakas tegelikult, see näitab milleni nutiajastu on inimesed viinud. Selle asemel, et sõbrannaga kohvikus tee ja kook võtta, ostetakse endale feik-kaasaelajaid, maailm on ikka imelik küll :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Samas võib minna sõbrannaga kohvikusse ja sättida teed laua peal pildi jaoks nii kaua ilusaks, et see on jahtunud :D

      Delete
  7. Lotta, kaotada on tegelikult küll. Toome näite: üks kuulus blogija on bloginud 5 aastat, sel ajal järjepidevalt oma blogi kvaliteeti tõstnud, üha rohkem aega sellesse panustanud ja sooviks, et see hakkaks mingil määral ka tulemusi tugevate koostööpartnerite näol tooma. Ja siis on blogija, kes alustas viis kuud tagasi aga ostis endale veel suurema hulga followere kui esimene blogija viie aastaga leidnud on. Siis tuleb firma ja valib teemasse süvenemata lihtsalt numbri järgi endale blogija, kellega ta soovib koostööd teha ning loomulikult võtab ta selle uustulija, sest "tal on nii palju followere, ju on ta tugevam koostööpartner". AGA... Siinkohal saan ma tõesti öelda, et see on pigem firma enda rumalus ja kaotus ning tavaliselt need kiiresti õitsevad lilled (blogid mis loodud just nimelt "nänni saamiseks" ka närtsivad kõige kiiremini (blogija ei viitsi enam blogida, sest ta ei alustanud seda õigetel põhjustel).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Koostööd, mis tõesti on seda väärt, on tõesti ilmselt need, mille puhul firma korralikult süveneb blogi sisusse ja tagasisidesse. Arvan ka, et kui keegi vaatab suuri numbreid, kaotab ta lõpuks ise ning turundaja on teinud kehva ja laiska tööd.

      Delete
  8. Saad instagramis ära blokeerida kasutajad, keda sa ei taha, et sind jälgiks. See on kiireim võimalus neist oststud jälgijatest lahti saada.

    ReplyDelete
  9. Facebooki või Instagrami jälgijate arv ei ole sageli põhjuseks, milliseid blogijaid koostööks valida. Blogi valides palub klient vaadata eelnevat sisu, pilte, blogimise sagedust, kujundust, eesti keele oskust ja vanust. Kui blogija on 20-25 aastane, arvestatakse, et lugeja on noorem ja seepärast pakuvad koostööd noortele suunatud firmad a`la Maybelline, L`Oreal, sellised firmad, mida suudavad endale blogijaga samavanused lugejad soetada. Kui blogija on edukas ja vanus 30-35 aasta vahel võtavad temaga ühendust rohkem luksusfirmad, sest tõenäoliselt suudavad tema lugejad osta kallimat kosmeetikat või riideid.

    Followeride arv võib kuid ei pruugi olla tähtis, sest firmad boostivad FBs ise blogija postituse taevasse (kui see on huvitavalt kirjutatud.) Kahjuks on Eestis vaid käputäis blogijaid, kellel on eesti keel laitmatult hea ja toote arvustused ei tundu reklaamtekstina.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Paratamatult jäävad populaarsemad blogid rohkem silma ja usun, et tihti ei viitsita väiksemaid, aga tublimaid otsida.

      Delete
  10. Mida te arvate uuest blogist: http://www.tv3.ee/laura-blogi Eestis on põhiline mure see, et teatud blogijad on loonud blogi nänni saamiseks. Selliseid blogisid tuleb iga päev juurde. Kas see laurablogi on iroonia või mis?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma arvan, et see Laura blogi on "Padjaklubi" tegijate superkaval turundusnipp!

      Delete
  11. Kui olla päriselt 5 aastat blogisse panustanud ja kvaliteeti tõstnud, siis ei tohiks olla probleeme koostööpartnerite leidmisega, kui selleks soov on (justnimelt leidmisega - kui oodata, et mõni firma ise läheneks jälgijate numbri tõttu, siis võib küll kaotaja positsiooni jääda). Kui mõni ettevõte otsustabki pelgalt selle järgi, kellel number suurem on, siis kas on tegemist tugeva koostööpartneriga? Olen Lottaga nõus, et kui ise õiget asja ajada, siis "konkurentide" petutegevus tegelikult ei tohiks mõjutada. Eriti, kui nad ju tegelikult hääbuvad blogimaastikult kiiresti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja isegi kui konkurendid ei hääbu, siis ei pea käima võitlus selle nimel, kes sureb rikkama või populaarsemana või omab kõiki kõige paremaid asju. Olge õnnelik teise edu üle ja ajage oma asja edasi?

      Delete
  12. Arvan täpselt sama, mida Eliise. Kui oled ikka viis aastat bloginud ja KUULUS, ei tohiks koostööpartnerite leidmisega raskusi olla. Kahjuks Anna Elizabethi sõnavõtus on kibestumist. Keda ta peab selleks KUULSAKS blogijaks, kellel on vähe koostööpartnereid? Iseennast?! Kui oled viis aastat bloginud, peaks olema enesekindlust vaadata mööda sellest, et keegi on kuskil tasuta nänni peal väljas ja hääbub poole aasta pärast nagunii. Ometi tekib küsimus, et mille peale on see KUULUS blogija väljas? Kas raha või tasuta nänni peale? Kas Anna Elizabeth kardab, et mõni noor blogija saab ühe tasuta kreemipotsiku rohkem kui tema? Kas Eesti blogijate mõttemaailm ongi nii piiratud? Mina näiteks ei tea, kui palju on Piia blogis Facebooki followere või Instas followere, mind huvitab tema blogi sisu. Ma ei oleks tähele isegi pannud, kui ta ise ei oleks kirjutanud, et ostis eksperimendi mõttes fänne juurde. Peab olema ikka väga tühi elu, et luurata noorte blogijate Instagramis ja elus ja blogides ning ohkida, et nad said parema koostööpakkumise? Kas KUULSAD blogijad on ikka nii õnnelikud, kui oma elul lasevad välja paista? Äsja abiellunud ja muretsevad sellepärast mida keegi teine kuskil teeb ja äkki saab rohkem tasuta nänni?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ka siit sõnavõtust õhkub kibestumust... Mulle tundus, et Anna rääkis kellestki kujuteldavast, et olukorda näitlikustada, aga eks igaüks loeb välja, mida tahab.
      Ja aitäh, et käid mu blogis sisu ja mitte numbrite pärast! Sellised kommentaarid innustavad aina paremaks saama!

      Delete
  13. Ilmselgelt Anna Elisabeth peabki oma blogi paari tasuta kreemipotsiku pärast. Ja jumala eest kui keegi teine, kes pole viis aastat oma blogi klantsituks ja "kvaliteetseks" kujundanud peaks selle tasuta jura omale saama. No on ikka näkku sülitamine küll!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kindlasti peab Anna blogi, sest talle meeldib blogida ja oma elu/arvamust lugejatega jagada. Mind aga hakkab Instagrami asemel huvitama hoopis see, miks kõikidest edukatest blogijatest just Anna Elisabeth anonüümsetele kommenteerijatele hambusse on jäänud...

      Delete
  14. Nii põnev teema ja hea postitus! Tahaks ka nüüd teada, kes neid followere ostab endale :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. See teema on nii põnev, et mu bakatööideed liiguvad selles suunas!

      Delete
  15. Kurb on lugeda, et blogijad on nii võistlushimulised või lausa kadedad. Võiks ju kokku hoida ja üksteist rohkem toetada.
    See, mille pärast keegi blogib, ei ole üldse oluline. Igaühel on omad põhjused. Mõni teeb seda puhtast armastusest blogimise vastu, teisele meeldib tähelepanu, kolmas blogib selleks, et midagi kuskilt tasuta saada... Mõnel käivad asjad käsikäes ja mõnel mitte. Samamoodi nagu on erinevaid blogijaid, on ka erinevaid lugejaid ja erinevaid koostööpartnereid. Kõik ei saagi olla ühesugused.

    Mis puutub nende jälgijate kogumisse... Kui tegemist on lihtsalt eksperimendiga, siis järgmine kord soovitan teha eksperimendi tarvis ka nö test-konto. Nüüd on kahjuks asjal halb maik juures :(

    Kui koostööpartnerid vaatavad ainult numbreid, on mul neist siiralt kahju. Minu arvates on kvaliteet alati olulisem kui kvantiteet.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nõustun kõigega, eriti sellega, et blogijad võiksid kokku hoida, mitte üksteisele auke kaevata.
      Ja mis puutub testkonto loomisse, siis täiesti ausalt, mul ei tulnud see pähegi. Ja nüüd on veits nõme tunne küll...

      Delete
    2. Ei ole hullu. Usun, et enamik ikka mõistavad ;)

      Delete
  16. Kõik, mis on nii öelda eksperimendi mõttes, on minu jaoks tervitatav. :) Ja seda postitust avades ei mõelnud ma korrakski, et issand, Piia ostis followere, appi kui nõme. Tean, et tegid seda selleks, et teemale tähelepanu juhtida ja näidata, et tõepoolest... raha paneb rattad käima. Kahjuks. Nõme oleks olnud see, kui Sa oleksid ostnud ja sellest rääkimata jätnud. :) Eksperimentidest sünnivad põnevad lood, eks Sa "kaas" ajakirjandusüliõpilasena tead ju. :)

    Ja kuigi ma olen aaaaaastaid bloginud ja sellesse enda aega ja soojust ja pühendumust panustanud, siis ma ei tunne absoluutselt, et Sinu eksperiment või kellegi salaja ostetud jälgijad mind kuidagi solvaks. Sest päeva lõpuks on mul sees see tunne, et ma olen aus teiste, aga EELKÕIGE enda vastu. Ehk siis ma tunnen end hästi, et olen suutnud saavutada mingi teatud jälgijate arvu iseenda pingutustega. Kui koostööpartner läheb oma hea pakkumisega sellise blogija juurde, kellel on tuhat ostetud jälgijat, siis mis seal parata - küll see vähest taustauuringut teinud turundusjuht ka enda veast üsna pea aru saab.

    Ja seda Sinu eksperimenti võtan kui julgustükki. Julgustükki katsetada midagi taunitavat, sellest meile rääkida ja kriitikanooli vastu võtta.

    Igastahes... Mulle kusjuures väga meeldib, Piia, et Sinu blogist leiab viimasel ajal selliseid teistsugusemaid postitusi. Olen seda vist Sulle juba ka maininud. :P Paned kaasa mõtlema, arutlema ja vaidlema. Igastahes, lood väga huvitavat konteksti. See oli seda ka varem, aga viimasel ajal kohe eriti. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle, Sandra, nii pika ja põhjaliku ja inspireeriva kommentaari eest! Ei pea vist mainimagi, et nõustun sinuga täielikult!

      Delete
  17. I kept this post in my to-read list and I've just gone through reading it and all I can say is: If in real life, we pride ourselves of our integrity then there's no good reason at all to mislead anyone on the virtual realm that we have tons of (fake) followers online. It's one of the things that boggles the mind because people get obsessed by the numbers when in actual fact, they are deluding themselves. Thank you for sharing your point of view - I like that you equate the faux instagram followers to twitter eggs, haha!

    Shanaz | Fashionista NOW

    ReplyDelete

Thank you for all of your sweet comments! :)