As promised, I'm dipping my toes to travel blogger waters and putting together three little city guides from my week in Italy. For some background information, we took the flight from Riga to Bergamo, in classic budget Ryanair style and then travelled across the country all the way to Venice, ticking off Verona and Padova along the way. In hindsight, a week was a bit too little time for so many cities, but I couldn't help missing any of them, because when else am I going to have Venice only a 30-minute train journey away?
But we started in Bergamo, a gem of a little city, with a bustling centre and an ever-so-picturesque Citta Alta (the old town, but I'm being fancy here). Early September was a perfect time to travel too, because it seemed that most of the tourists had found their way home and the city didn't feel too crowded.
______________
Nagu lubatud, proovin kätt reisiblogijana ja toon järgmistel nädalatel teie ette kolm väikest Itaalia linnade reisijuhti. Taustainfoks nii palju, et lendasime Riiast vana hea Ryanairiga Bergamosse ja siis rändasime läbi riigi Veneetsiasse, jättes tee peale ka Verona ja Padova. Nüüd tagasi mõeldes, oli vast liiga suur amps mahutada nädala sisse nii palju linnasid, aga ma ei suutnud ka ühestki neist loobuda. Millal veel on mul võimalus istuda rongi ja olla poole tunni pärast Veneetsias?
Tagasi Bergamosse, ühte sumiseva keskusega väiksesse linna, mille kohal kõrgub hingematvate vaadete ja põnevalt looklevate tänavatega Citta Alta (ehk vanalinn). Septembri algus tundus ka ideaalse ajana, et sealset kanti avastada, sest enamik suviseid turiste oli juba kodumaale lennanud ja linnas oli mõnusalt hingamisruumi.
STAY
Borgo San Leonardo
On this trip I completely converted into all things AirBnb, mainly because of this gorgeous apartment. With its high ceilings, romantic little details in the interiour and those petite balconies, it was the perfect stop to get into the holiday mindset. It's in a lively neighbourhood near via XX Settembre, with cafés, terraces and a bustling piazza just a walk away, so the perfect like-a-local spot.
Sellel reisil pöördusin ma täielikult AirBnb usku, peamiselt selle imelise korteri pärast. Need kõrged laed, väikesed romantilised detailid sisustuses ja muidugi imearmsad pisi-rõdud tegid sellest ideaalse esimese peatuspaiga, et end korralikult reisimeeleolusse viia. Meie I Balconcini korterike oli parajalt kesklinnas ja ühe elava piazza naabruses, nii et õhtune vein ja hommikune kohv olid eriti lähedal.
EAT
Piazza Vecchia, 13
While wandering around the old town on our first evening and then inevitably feeling hungry in the most touristy part of town, we decided to have some aperitifs (a very Italian thing to do) and early dinner at Bar Flora, right on the corner of Piazza Vecchia. Even though it's in the absolute centre of the old town, it's not a tourist trap - most of the time we had locals in the next tables, enjoying their Aperol Spritz with some olives or chips. It's the perfect spot for people watching too!
Kui esimesel õhtul vanalinna uitama läksime, siis muidugi läksid meil kõhud tühjaks täpselt keset kõige turistikamat linnaosa, nii et valisime aperitiiviks (väga itaallaslik muide!) ja varaseks õhtusöögiks otse peaväljaku nurgal asuva Bar Flora. Kuigi see on täiesti keset vanalinna, on see õnneks turistilõksu staatusest kaugel - peamiselt istusid meie kõrvallaudades ikkagi kohalikud, kes nautisid pärastlõunast Aperol Spritzi koos krõpsude või oliividega. Lisaks kõigele muule on see koht ka niisama inimeste vaatamiseks ideaalne!
DRINK
Vicolo Sant'Agata 6
Hidden in an old town backstreet, this place is a real local social club, just as the name suggests. We were invited by our Couchsurfing host Stefano, the owner and mastermind behind this place, but I'm sure you'll be welcome any time. Their bar has a great selection of red wines, as well as specially brewed local beers. The night seemed too fleeting, anyway, as we enjoyed our last Italian evening and ended up in conversation with a charming old Italian man.
See koht on peidetud ühele vanalinna kõrvaltänavale ning nagu nimigi reedab, on tegu tõelise kohalike kokkusaamiskohaga. Meid kutsus sinna Stefano, meie Couchsurfingu võõrustaja, kelle juures peatusime juba tagasiteel. Ta on selle koha omanik ja loominguline juht ning üleüldiselt üks kõige chillimaid inimesi, keda ma olen kohanud, seega ma usun, et ka küllakutseta saabudes ei aja keegi teid ära. Baaris on korralik valik punaseid veine ja spetsiaalselt Maite jaoks tehtud kohalikud käsitööõlled. See öö igatahes lendas mööda, kui me võtsimegi Itaaliast viimast ja lõpetasime õhtu vesteldes ühe imetoreda 75aastase Itaalia härraga.
COFFEE
Largo Rezzara 4
Italy may be most famous for the food, but coffee is also high up on that list. Being a self-declared cappuccino-expert, I was eager to see if the country lived up to the expectation and thanks to this little place, it did. It was perfectly close to our flat in the lower town, so we gladly spent two mornings there, enjoying the coffee, the passersby and the early sun. The interiour had awesome industrial vibes to it, which would have definitely charmed me on a rainier day. And just now, googling the place for this post, I realised that they also serve decent food and have some more of that interior goodness deeper in the café, which explains a bit the crowds in front of it during late evening.
Itaalia on küll kuulus oma rahvusköögi poolest, aga ega nende tiitel kohvikuningatena kaugele maha ei jää. Olles end kuulutanud mõneti cappuccino eksperdiks, olin ma tõesti põnevil, kas kohv on tõesti nii hea, nagu arvata võiks ja tänu sellele kohale ei pidanud ma kohe reisi alguses pettuma. See kiire kohvik oli meie korterile parajalt lähedal, nii et veetsime seal hommikukohvi juures, möödujaid vaadates ja varast päikest nautides tervelt kaks hommikut. Äge pisut industriaalne sisekujundus oleks mu vihmase ilmaga ka kindlasti ära võlunud. Alles nüüd postituse jaoks aadressi kontrollides avastasin, et seal on ka korralik söögivalik ja veel vägevam interjöör sügavamal kohvikus, mis mõneti selgitab ka melu, mis seal ees isegi hilisõhtul oli.
DO
Citta Alta and the furnicular
Via Vittorio Emanuele II
An undeniable highlight of Bergamo is the darling old town. I am a sucker for views, a total architecture nerd and all in all find terrific joy in cobblestones streets and narrow houses. The Citta Alta has a lively centre, but I'd recommend to just get lost in the streets, as this really is one of the most romantic little places I've been to. Once you're done with all the walking, take the furnicular back to the lower town. Not many cities have these as part of their public transport system and the ticket is well worth the fun, the views and the energy you save.
Bergamo vaieldamatu tõmbenumber on armas vanalinn. Ma olen muidugi kõige suurem vaate-entusiast, täielik arhitektuurinohik ja üleüldse naudin munakivitänavaid ja neid ääristavaid kitsaid majakesi. Citta Alta pakubki täpselt kõike seda, aga ma soovitaksin elavast keskusest ka pisut eemale uudistada, sest tegu on absoluutselt kõige romantilisema väikese vanalinnaga, kus ma käinud olen. Ja kui juba kõndimine ära tüütab, saab allalinna tagasi sõita funikulööriga. Vähestes linnades on sellised vahvad raudteed ühistranspordisüsteemi osa ja väike piletihind on seda lõbusat sõitu, vaateid ja säästetud kondijõudu igatahes väärt.
EXTRA
Lovere
The lakes of Lombardy are famous beyond words and a popular holiday destination, but Iseo is the smallest and least known of them all. We took the bus from Bergamo to Lovere, a quaint little hillside town just in the northern shore of the lake and it's pretty much the most gorgeous place I've ever been to and even though I verge on the hyperbolar quite a lot, this is totally rational. Imagine the Italian Alps surrounding a turquoise lake, eating gelato on the boardwalk and having seafood spaghetti for dinner.
Lombardia järved on maade ja merede taha kuulsad kui idüllilised suvituskohad, Iseo on neist kõige väiksem ja siiani vist ka kõige vähem populaarne sihtkoht. Me sõitsime maaliinibussiga Bergamost tunnikese välja ja jõudsimegi ahhetamapanevate vaadetega Loveresse, kus meid ootas väike suvituskülake, helesinine järvevesi ja ümberringi kõrguvad Alpid. Kuigi ma kipun oma sõnadega tihti liialdama, siis siinkohal võin täiesti jalad-maas-kindlalt öelda, et Lovere ja Iseo kaldad on vaieldamatult üks kõige maalilisemaid kohti, kus ma elus käinud olen. Kujutage ette türkiissinise järve ääres promenaadil gelato söömist, seejärel ehedat mereannipastat õhtusöögiks ja siis korteriaknal Prossecco joomist, vaadates unne suikuvat hilissuvist vanalinna.
No comments:
Post a Comment
Thank you for all of your sweet comments! :)