About Paris

This post was supposed to be about the stunning architecture and gorgeous parks of Paris. I wanted to write how I simply had to wear a striped top and red lips in the French capital, because I'm the biggest lover of all clichés (and the only things missing were a baguette under my arm and a snazzy French beret). I would have mentioned how Paris has that something special that no other city I've been to has, the je ne sais quoi that makes visitors fall in love with the city of love. I wanted to assure you that I left a tiny bit of my heart in Paris and I want to go back as soon as possible to discover even more of that amazing city. 

Now I don't really want to go back. Instead of everything mentioned in the previous paragraph, this post is about how I have thanked all the almighty powers that I went to Paris a week before the awful Friday 13th. I am so happy that I got to experience Paris the way it should be, without fear and terror, and instead of smoke, a lingering smell of fresh pastry in the air. Of course I still like Paris and I will never forget the magical atmosphere it had, but one day, when I go back, I'm going to have a nagging caution about me, remembering that behind those pretty facades are people who are mindnumbingly evil. 

See postitus oleks pidanud rääkima sellest, kui ilusad on Pariisi majad ja kui võrratud on need lõputud pargid. Tahtsin kirjutada, et ma lihtsalt pidin Pariisis kandma triibulist pluusi ja värvima huuled punaseks, sest ma armastan kõiki klišeesid maailmas (ja ainsad asjad, mis sellest pildiseeriast puudusid, on üks baguette mu kaenlas ja vahva prantsuse barett). Oleksin kinnitanud teile, et Pariisis on see miski, mis paneb kõik külastajad armastuse pealinna ära armuma. Tahtsin kinnitada teile, et väike tükk minust jäi Pariisi ja ma plaanin sinna niipea kui võimalik tagasi minna, sest kaks ja pool päeva ei olnud selles imelises linnas piisav. 

Nüüd ma ei kipu eriti tagasi minema. Kõige eelneva asemel kirjutan hoopis sellest, et ma tänan kõiki kõrgemaid jõude, et otsustasime sõpradega Pariisis käia nädal enne saatuslikku reedet. Mul on tõeliselt hea meel, et sain Pariisi kogeda nii, nagu ta peab olema, ilma hirmu ja terrorita, suitsupilvede asemel õhus hõljumas värskete küpsetiste magus lõhn. Loomulikult ei unusta ma kunagi Pariisi maagilist atmosfääri ja sel linnal on siiani mu reisisüdames eriline koht, aga usun, et ühel päeval, kui sinna tagasi lähen, ei saa ma lahti närivast tundest, et iga ilusa fassadi taga peidavad end inimesed, kes on lihtsalt nutmaajavalt kurjad. 

 Top- Flea market, Skirt- Oxygene, Socks- H&M, Bag- Vintage, Necklace- c/o Rings And Tings