Bowtie Diary: Verona

On to more Italian adventures, with Verona, the (un)official city of romance lined up! Although despite the fancy title, I didn't particularly fall in love with it. It did provide some stunning views and gorgeous streets for some hand-in-hand lovey-dovey exploring, but having seen a fair few European old towns in my time, Verona didn't really stand out too much. Of course our two days of walking were filled with oohing-and-aahing too, but instead of a full on city guide I decided to put together a little guidebook of highs and lows for anyone interested in the Italian Città dell'Amore.

_______________

Edasi Itaalia seikluste juurde, seekord on end järjekorda võtnud Verona, (mitte)ametlik romantikapealinn. Vaatamata uhkele tiitlile, ei suutnud mina sellesse linna päris ära armuda. Kuigi silmailu oli seal rohkem kui raha eest ja kitsastel tänavatel käsikäes jalutamine oh-kui-romantiline, siis paljude teiste Euroopa vanalinnade kõrval jäi Verona pisut igavaks. Muidugi olid meie kaks pikka jalutamispäeva täis ahhetamist ja ohhetamist, aga ühe päris pika reisijuhi asemel mõtlesin lihtsalt anda ülevaate enda lemmikavastustest, kui kellelgi peaks tulema tuju avastada Itaalia Città dell'Amoret.

AVOID THE TOURIST TRAPS

Every guide in the world will tell you that Verona is the home of Juliet, of Romet and Juliet, and also houses a Collosseum to rival the one in Rome. Sure, check these out once you're there, but don't get stuck in the hoards of middle aged men touching the boob of an iron Juliet or queue up with hundreds of others false-enthusiasts to see the show at the Arena. Maybe it's the hipster traveller in me, but I enjoyed the more quiet streets of the old town far more. Verona houses some picture-perfect churches conveniently scattered around the old town, so take that as a walking guide. Or instead ...

Iga Verona-teemaline reisijuht ütleb teile, et see on Romeost ja Juliast tuntuks saanud Julia kodu ning muu hulgas on linnasüdames ka antiikne amfiteater, mis on pea konkurent Rooma kuulsale kolosseumile. Muidugi tasub needki kohad läbi käia, aga ärge jääge kinni turistihordidesse ega käituge nagu keskealised mehed vask-Julia läikivaid rindasid katsumas, või massientusiastid sadade kaupa Verona Arena järjekorras seismas. Võib-olla räägib minus alternatiivinäljas hipster-reisija, aga mulle meeldisid vaiksed kõrvaltänavad igatahes rohkem. Veronas on mitu imeilusat kirikut, mis on kõik parasjagu vanalinna eri nurkadesse ringi pillutud, nii et võtke kasvõi see enda jalutuskäigu juhiks. Või siis ...

GET HIGH AND ENJOY THE VIEW

Being in the North of Italy, Verona is surrounded by the Alps and the city itself isn't short of hillsides either. So set your sights out of the old town and north of the Adige river and brave the midday sun for a walk up to the Parco Delle Colombare or the Teatro Romane to enjoy sights overlooking the old town. Imagine this in the sunset, with a picnic hamper of wine and cheese! Speaking of views ...

Kuna Verona asub Põhja-Itaalia Alpide piiri ääres, on ka linn ise korralikult künklik. Võtke suund Adige jõest põhja poole, näiteks Parco Delle Collombare kindlusmüüride või Teatro Romano varemete poole. Keskpäevases lauspäikses on ilusti näha päikeseudus mäed ja vanalinna katused, aga kujutage seda ette hoopis õhtupoolikul päikeseloojangul koos veini ja juustu piknikuga! Vaadetest rääkides ...

GIARDINO GIUSTI

As I mentioned in my last post, I fell in love with Verona at the gorgeous gardens of Giusti, home to a carefully planned garden dating back all the way to the 16th century and providing one of the best views of Verona. Sit in the shade of old cypress trees, pose along ancient goddesses and get lost in the hedge labyrinth. We easily spent more than an hour there (with a plan to take outfit photos too), as it is an oasis of calm away from the tourist-filled old town. The only thing missing was a scoop of gelato ...

Jõudsin sellest juba oma eelmises postituses pikalt rääkida, aga ainus koht, millesse ma Veronas tõesti armusin, oli imeilus Giusti aed, üks 16. sajandist pärit hoolikalt planeeritud park, mis muu hulgas pakub ka üht parimat vaadet Verona linnale. Istu küpressipuude varjus, poseeri antiikjumalannade kõrval või proovi ära kaduda põõsalabürindis. Meie veetsime seal aias kindlasti vähemalt tunnikese (kuigi korralikult aega kulus ka piltide klõpsimisele), aga võrreldes vanalinnaga oli see rahu seal lausa nakkav. Ainus, mis puudus, oli üks suussulav jäätisepall ...

GELATERIA CAFFE ALCOVA DI LA

Situated right by the Ponte Pietra (more views!) at via Cappelleta 23, this place had some of the best gelato we had on our trip through Italy. The boyfriend even declared my pistachio gelato the best he had tasted in this life and that's something! His strawberry sorbet tasted exactly like the frozen strawberries my mom makes for winter, so at least to my tastebuds, it seemed completely natural. Close by in the neighbourhood is also Gelateria Ponte Pietra, a place serving home made gelato and I've heard that standing in line for an hour is totally the norm there. For a slightly shorter line and a slightly heartier meal ...

See jäätisekohvik on imeilusa Ponte Pietra silla (veel vaateid!) läheduses, aadressil via Cappelleta 23, ja pakub parimat jäätist, mida me selle reisi jooksul maitsesime. Mirko isegi tõdes, et minu pistaatsiajäätis oli parim, mida ta elus on proovinud ning tema maasikasorbett maitses täpselt nagu talveks sügavkülma pandud maasikatoormoos, seega vähemalt minu maitsemeelele tundus kõik väga naturaalne. Samas kandis on ka Gelateria Ponte Pietra, koht, mis kuulu järgi serveerib nii head kodus tehtud gelatot, et tund aega järjekorras seista on täiesti normaalne. Pisut väiksema järjekorraga saab kõhu täis aga ...

CAFFE É PAROLE

Being the unprepared wanderers we were, having lunch at the same places over and over kind of became a habit of ours. So after a nice lunch break at Caffe é Parole one day, we headed there for brunch on the next day too. It is on the Piazza Duomo, so you can't exactly call this place a locals' joint, but we didn't have only tourists next to us. The menu hosted a nice selection of Italian lunch favourites (panini, salads and good coffee) with some sweets treats up for grabs inside the cosy Scandi cafe too. As always in Italy, a perfect spot for some people watching and catching some rays.

Olles täiesti ette valmistamata igasuguste söögikohasoovituste osas, sai meil reisi jooksul pisut tavaks süüa samades kohtades mitmel päeval järjest. Kui oleme midagi head leidnud, siis miks hakata seda kogemust rikkuma, eks? Nii et pärast õnnestunud lõunapausi esimesel päeval, võtsime suuna Caffe é Parole peale ka järgmise päeva hommikusöögiks. Tõsi, kuna see kohvik asub täpselt Piazza Duomo ääres ehk toomkiriku esisel platsil, ei saa seda just kohalike meeliskohaks nimetada, aga meie kõrvallaudades ei istunud ainult turistid ja see vast on juba hea märk. Menüüs olid kõik vanad head Itaalia lõunalemmikud (panini, salatid ja hea kohv) ja pastelse-skandinaavialiku interjööriga kohvikuosas ootas korralik valik kohalikke magustoite. Nagu ikka Itaalias, oli see imehea koht mööduvate inimeste vaatamiseks ja vajalike soojade päikesekiirte püüdmiseks.

Did you catch my city guide on Bergamo, the gem of a town that goes completely unnoticed next to Milan? // Kas jõudsite lugeda ka mu väikest reisijuhti Bergamo kohta - linnake, mis on Milano kõrval täiesti ülekohtuselt tähelepanuta jäänud?

Throwing it back to sunny Verona and one of my favourite off-the-beaten-path gems of our trip. Away from the tourist-filled old town, the Giusti Gardens provided a welcome break from the sightseeing, with the high cypress trees and slowly dripping fountains giving us some much-needed refuge from the hot sun too. The gardens are hidden from the street and you only find this haven of calm once you've passed through an archway of a pretty inexpressive building. They're also surrounded by high walls on every other side, so finding the gardens is a quest of its own (one we needed an hour of exploring for), but the view inside is worth it (plus there's a real-life hedge maze!).

Maybe it's the garden-enthusiast in me speaking, maybe it's the fact that the garden has been kept in its original state, which means that the likes of Mozart and Goethe have gathered inspiration with these very views, but this place defined Verona for me. Forget Juliet's balcony, this is the most romantic spot in Verona, providing some picture perfect city views too!

And what better to wear in one of the most romantic cities than a floor-sweeping (or in my case, street dust sweeping) skirt and a delicate top. Exactly the kind of outfit I want to wear for long walks in perfectly planned gardens, under the Italian sunshine. Forgive me for daydreaming!

_______________

Tagasihüpe päikselisse Veronasse ja kohta, mis oli vist terve reisi üks lemmikavastusi. See imeilus aed, nimega Giardino Giusti, on turiste täis vanalinnast pisut kaugemal ja pakub kesklinnamelule teretulnud vaheldust, samas kui aia kõrged küpressipuud ja aeglaselt tilkuvad purskaevud leevendavad suvekuuma. Kuigi sellest pargist võib lugeda pea igast Verona reisijuhist, on see ometigi omamoodi peidus - tänavalt ei reeda aia olemasolu miski peale mõne kulunud sildi ning aedade võlu avaneb alles siis, kui ühe suhteliselt mittemidagiütleva maja hoovi astuda. Ka igast muust küljest on aed kõrgete müüridega ümbritsetud, seega nende ülesleidmine on paras ettevõtmine (meie näiteks vajasime selleks avastusretkeks umbes tunnikest, aga lähenesime ka täitsa valest küljest), aga see silmailu on iga pingutust väärt.

Võib-olla räägib minus suur pargifänn, võib-olla on oma mõju hoopis sellel, et need aiad on hoitud oma algupärase väljanägemisega ning samade puude juures kogusid inspiratsiooni näiteks Mozart ja Goethe, aga just see koht jäi mulle Veronast enim meelde. Unustage Julia rõdu, hoopis Giusti aiad on kõige romantilisem koht Veronas, kust muu hulgas näeb ka imeilusat linnavaadet.

Ja mis olekski parem ühes romantikat täis linnas kandmiseks, kui teetolmu üles keerutav maani seelik ja õrn pluusike. Kui nüüd eelmises postituses mainitud riiete ja ümbruse kokku sobitamise "hobi" juurde tagasi tulla, siis täpselt sellist riietust ma tahaksingi kanda pikkadel jalutuskäikudel sentimeetri täpsuseni planeeritud aedades, Itaalia päikesepaiste all.