Throwing it back to sunny Verona and one of my favourite off-the-beaten-path gems of our trip. Away from the tourist-filled old town, the Giusti Gardens provided a welcome break from the sightseeing, with the high cypress trees and slowly dripping fountains giving us some much-needed refuge from the hot sun too. The gardens are hidden from the street and you only find this haven of calm once you've passed through an archway of a pretty inexpressive building. They're also surrounded by high walls on every other side, so finding the gardens is a quest of its own (one we needed an hour of exploring for), but the view inside is worth it (plus there's a real-life hedge maze!).
Maybe it's the garden-enthusiast in me speaking, maybe it's the fact that the garden has been kept in its original state, which means that the likes of Mozart and Goethe have gathered inspiration with these very views, but this place defined Verona for me. Forget Juliet's balcony, this is the most romantic spot in Verona, providing some picture perfect city views too!
And what better to wear in one of the most romantic cities than a floor-sweeping (or in my case, street dust sweeping) skirt and a delicate top. Exactly the kind of outfit I want to wear for long walks in perfectly planned gardens, under the Italian sunshine. Forgive me for daydreaming!
Tagasihüpe päikselisse Veronasse ja kohta, mis oli vist terve reisi üks lemmikavastusi. See imeilus aed, nimega Giardino Giusti, on turiste täis vanalinnast pisut kaugemal ja pakub kesklinnamelule teretulnud vaheldust, samas kui aia kõrged küpressipuud ja aeglaselt tilkuvad purskaevud leevendavad suvekuuma. Kuigi sellest pargist võib lugeda pea igast Verona reisijuhist, on see ometigi omamoodi peidus - tänavalt ei reeda aia olemasolu miski peale mõne kulunud sildi ning aedade võlu avaneb alles siis, kui ühe suhteliselt mittemidagiütleva maja hoovi astuda. Ka igast muust küljest on aed kõrgete müüridega ümbritsetud, seega nende ülesleidmine on paras ettevõtmine (meie näiteks vajasime selleks avastusretkeks umbes tunnikest, aga lähenesime ka täitsa valest küljest), aga see silmailu on iga pingutust väärt.
Võib-olla räägib minus suur pargifänn, võib-olla on oma mõju hoopis sellel, et need aiad on hoitud oma algupärase väljanägemisega ning samade puude juures kogusid inspiratsiooni näiteks Mozart ja Goethe, aga just see koht jäi mulle Veronast enim meelde. Unustage Julia rõdu, hoopis Giusti aiad on kõige romantilisem koht Veronas, kust muu hulgas näeb ka imeilusat linnavaadet.
Ja mis olekski parem ühes romantikat täis linnas kandmiseks, kui teetolmu üles keerutav maani seelik ja õrn pluusike. Kui nüüd eelmises postituses mainitud riiete ja ümbruse kokku sobitamise "hobi" juurde tagasi tulla, siis täpselt sellist riietust ma tahaksingi kanda pikkadel jalutuskäikudel sentimeetri täpsuseni planeeritud aedades, Itaalia päikesepaiste all.
_______________
Tagasihüpe päikselisse Veronasse ja kohta, mis oli vist terve reisi üks lemmikavastusi. See imeilus aed, nimega Giardino Giusti, on turiste täis vanalinnast pisut kaugemal ja pakub kesklinnamelule teretulnud vaheldust, samas kui aia kõrged küpressipuud ja aeglaselt tilkuvad purskaevud leevendavad suvekuuma. Kuigi sellest pargist võib lugeda pea igast Verona reisijuhist, on see ometigi omamoodi peidus - tänavalt ei reeda aia olemasolu miski peale mõne kulunud sildi ning aedade võlu avaneb alles siis, kui ühe suhteliselt mittemidagiütleva maja hoovi astuda. Ka igast muust küljest on aed kõrgete müüridega ümbritsetud, seega nende ülesleidmine on paras ettevõtmine (meie näiteks vajasime selleks avastusretkeks umbes tunnikest, aga lähenesime ka täitsa valest küljest), aga see silmailu on iga pingutust väärt.
Võib-olla räägib minus suur pargifänn, võib-olla on oma mõju hoopis sellel, et need aiad on hoitud oma algupärase väljanägemisega ning samade puude juures kogusid inspiratsiooni näiteks Mozart ja Goethe, aga just see koht jäi mulle Veronast enim meelde. Unustage Julia rõdu, hoopis Giusti aiad on kõige romantilisem koht Veronas, kust muu hulgas näeb ka imeilusat linnavaadet.
Ja mis olekski parem ühes romantikat täis linnas kandmiseks, kui teetolmu üles keerutav maani seelik ja õrn pluusike. Kui nüüd eelmises postituses mainitud riiete ja ümbruse kokku sobitamise "hobi" juurde tagasi tulla, siis täpselt sellist riietust ma tahaksingi kanda pikkadel jalutuskäikudel sentimeetri täpsuseni planeeritud aedades, Itaalia päikesepaiste all.
Skirt- c/o Style Moi, Top- New Yorker, Bag- Pepe Jeans
