Hello sunset! These pictures almost didn't happen, because however much I tried to plan my outfit, the location and the weather, that day ended up like a "reasons my girlfriend is crying" meme. I shed a tear, because I couldn't have dinner at seven (but had an ace time out with friends instead), I didn't get an Instagram of a coffee cup right, I cried a bit because the evening was really pretty and I felt like I was wasting it and then because I'd passed the best time for photos and eventually nothing went according to plan (yay for hormones!). What I learnt, and mostly do on such days, is that all is well that ends well. We ended up with some of the most gorgeous pictures ever on the blog, had a nice time and I eventually forgot all my irrational fears. 

Speaking of pictures and hesitation, tell me if you notice something different about these ones. For months we'd planned to buy a new slightly experimental lens for my little Nikon 1 camera and after last month's payday and an impromptu online shopping spree, it was on our way. It's not an original lens (quite a photography hack actually, but read more here), but with some manual focus it seems to work miracles. So I present to you, a bokeh-filled Bowtie Diary! Let me know how you like the photos! I'm a bit hesitant about the super round focus, which is also why I put off the buying for so long, but after seeing the result, I think I'm sold. What ends well, huh? 

Now about the ~fashion~! This outfit is just an introduction to basics and probably would be my version of a capsule wardrobe, if I ever attempted to do one. The thing is that I keep buying too many striped tops (this one happened because "Oh my god, it has some frills too!") and need to keep coming up with not-too-basic ways of wearing them. But I guess my favourite will forever be with some dark jeans and a slick of red lipstick. 

Next week is festival week for me, so expect some vintage festival outfits, a make-up post and of course a Positivus round up on my Instagram! 

Tere-tere, ilus suvine päikeseloojang! Need pildid oleksid napilt jäänud kaadritaguseks unistuseks, sest ükskõik kui palju ma pingutasin riiete valimisega, ilma jälgimisega ja lõpuks pildistamiskoha leidmisega, oli mul selline päev, millest oleks saanud ühe korraliku "Miks mu tüdruksõber nutab" meme teha. Poetasin kerge pisara, sest ma ei saanud süüa õhtust kell seitse (selle asemel olin hoopis sõpradega linnas ja nautisin suveõhtut), Instagrami pilt kohvitassist ei tulnud päris hästi välja, nutsin natuke, sest õhtul läks taevas hästi ilusaks ja mul oli tunne, et raiskan seda, sest ei suutnud õigel ajal pilte teha. Igatahes, kõik läks valesti ja mitte miski õigesti. Lõpuks ikkagi sain aru, pärast üht nutmise- ja lohutamisesessiooni, et kui lõpp on hea, on kõik hea. Saime blogisse tehtud vist ühed aegade parimad pildid, päev oli tegelikult tore ja kõik mured said lõpuks peast pühitud. 

Pildistamisest ja kahtlustest rääkides, siis kas märkate miskit teistsugust nende piltide juures? Plaanisime Mirkoga juba mitu kuud mu väikesele Nikon 1le ühe uue objektiivi ostmist ning pärast eelmise kuu palgapäeva ja väikest netišopingutuuri jäimegi kullerit ootama. See pole küll kaamera originaalobjektiiv (tegelikult lausa fotoalane sohitegemine, millest saate lähemalt lugeda siit), aga natuke manuaalfookust tundub tõesti imesid tegevat. Seega tutvustan teile rõõmuga uut, valgust täis Bowtie Diaryt! Võite julgelt öelda, kui te selliseid natuke ümara fookusega pilte väga rohkem näha ei taha või kui need just eriti meeldivad. Minus tekitas just see kumer fookus alguses kahtlusi, aga nüüd olen enam kui harjunud. Lõpp hea, kõik hea, eks? 

Räägime natuke moejuttu ikka ka. Kui mul tuleks ühel päeval mõte midagi kapselgarderoobi sarnast tekitada, siis kõik selle riietuse asjad oleksid vist garderoobi alustalad (mitte, et need praegu juba pole). Asi on selles, et mu kappi satub aina rohkem triibulisi pluuse (see konkreetne näiteks põhjusel "Aga sellel on ju sats ka!") ja miskitmoodi pean ma neid muude riietega sobitama. Kuigi mu lemmikuks jääb vist alati tumedate teksade ja punaste huulte komplekt. 

Järgmisel nädalal olen siin ja üldse festivalilainel. Näitan kaht ägedat vintage-meeleoluga festivaliriietust, räägin natuke meigijuttu ja nädala lõpus saate Instagrami vahendusel mu Positivuse-seiklustele kaasa elada! 

 Top- Lindex, Jeans- H&M, Bag- Lindex, Watch- Casio c/o kellad.ee, Loafers - New Look

Follow me on FACEBOOK / INSTAGRAM / TWITTER

For the foxes

For the Foxes - Running Back To You

One of the best things of being back at home for a few days, besides the family and the food of course, is that I can borrow clothes form my sister and mom. I used to do it quite a lot, when I was still living at home, but now, when my own wardrobe doesn't provide that much excitement, I'm still stuck with it. Today my little sis let me wear her cute fox sweater, which I've been jealous of for so long! It's also so soft and warm, so when we go ice-skating later today, it'll be the perfect layer to keep me warm. 

Next week, I'm going to Dublin with my two best friends, kind of to celebrate the end of our first semester at university and do everything touristy, so if you have any good tips about sightseeing/eating/everything to do in Dublin, I'm all ears!

Olen umbes nädala kodus ja lisaks perekonna nägemisele ja heale söögile on suureks boonuseks ka see, et saan õe ja ema riideid laenata. Kui kodus elasin, tegin seda päris tihti, aga nüüd, kui minu riidekapp ei suuda piisavalt põnevust pakkuda, pean sellega ikka leppima. Täna lubas väike õde mul enda kadedusttekitavalt armsat rebasega kampsunit kanda. See on nii mõnusalt pehme ja soe ka, et kui me õhtupoole perega uisutama läheme, on mul sellega kindlasti soe.

Järgmisel nädalal lähen oma parimate sõpsidega Dublinisse reisile, omamoodi nagu esimese semestri lõppu tähistama. Plaanime olla nii suured turistid, kui võimalik, seega, kui teil on mingeid vihjeid või ettepanekuid selle kohta, kus käia, mida teha või kus süüa, siis olen üks suur kõrv!

sweater- bershka

skirt- an h&m dress

shirt- ralph lauren

earrings- mink by kaari

boots- tamaris

pictures taken with Nikon 1.

Baby, it's cold outside

The temperatures have fallen below everything and being outside for more than half an hour is a real act of bravery. Cheeks pinched by cold, noses wanting to fall off and feet that get warm for the next morning are becoming a standard. Endless nights in with tea and some more tea is what I do these days. If I had a fireplace, it would be lit every minute of the day and me sitting in front of it until I melt. That's how cold it is.

If I do find a way out the front door and have to make contact with the outside world (for outfit pictures, maybe), I make sure I pack myself in as warm was possible. And by that I mean tights under jeans, double socks in my boots, two sweaters, thermal shirt, Checca waist warmer, scarf, mittens, hat, furry hood. The whole thing! So far I've been warm, but thoughts about summer are creeping in my mind too much lately.

At least it all looks pretty. 

Õues on temperatuur langenud alla kõikide piiride ja üle poole tunni väljas olemise eest peaks saama juba kõik vapruseauhinnad. Külmast näpistatud põsed, ärakukkumist ootavad ninad ja jalad, mis saavad alles järgmiseks hommikuks soojaks, on saamas standardiks. Eksamid on läbi ja minu päevad mööduvad enamasti tee ja veel rohkema tee seltsis. Kui mul oleks kamin, siis seal oleks kogu aeg tuli ja ma istuksin seal ees, kuni ma sulama hakkan. Vot nii külm on.

Kui ma peaksingi leidma tee uksest välja ja välismaailmaga kontakti astuma (piltide tegemiseks näiteks), siis pakin ennast küll nii soojalt sisse, et rohkem ei ole võimalik. Selle all mõtlen ma topeltsokke, sukki pükste all, mitut kampsunit, hiigelsooja mantlit, Checca pihasoojendajat, kindaid, salli, mütsi - kogu kupatus ikka! Siiani on mul olnud soe, aga mõtted suvest hakkavad mu peas aina rohkem ringi hiilima.

Vähemalt on ilus. 

coat- c/o new yorker

jeans- monki

boots- tamaris

scarf- random flea market find

hat- vero moda

mittens- handmade by my mom

pictures taken with Nikon 1.

Portraits of a winter day

Not sure if I'm happy about it or not, but winter is here and in full swing. I'm not that fond of the freezing cold temperatures, but I do like the sun shimmering on snow crystals and waking up to actual brightness and light outside. The good thing about the cold is that now I have a reason to wear these pretty mittens that my mother knitted for me. They have such a beautiful pattern and she even sewed little sequins on them, which makes these gloves even more adorable. 

So what better to do on a cold winter day than go a bit overboard with the eyeliner and take pictures by the river?

Ma ei teagi, kas mulle see talve kohale jõudmine meeldib või mitte. Näpistava külma suur fänn ma ei ole, aga lumekristallidel helklev päike ja hommikul tõelise valguse nägemine meeldib mulle küll. Üks hea asi selle külma juures on ka see, et nüüd on mul reaalne põhjus kanda enda ema tehtud imearmsaid käpikuid. Neil on nii ilus muster ja ta isegi õmbles randme peale väikesed litrid, mis teevad kindad veel vahvamaks. 

Mida paremat ongi ühel külmal talvepäeval teha, kui minna silmalaineriga kergelt üle piiri ja siis jõe ääres pilte teha?

coat- monton

mittens- made by my mom

pictures taken with Nikon 1.

Stockholm, jag gillar dig.

Stockholm, I like you.*

This weekend, in between my exams, I went on a family trip to Stockholm. It wasn't my first time there, in fact I think I've lost count of how many times I've visited the Swedish capital, and it definitely wasn't my last time. However, this time I had a camera to take with me and since my little Nikon 1 V2 hybrid also has a 30-110 mm lens, then I decided to replace the blogger in me with the art history nerd and focused on pretty houses instead of my outfit. I'm always so amazed by the beauty of Stockholm. Just the night before our visit, snow had come down and it all looked like a winter wonderland with the beautiful majestic houses lining the canals in the city.

Oh, Stockholm, I will never bore of you!

Sel nädalavahetusel, kahe eksami vahel, käisin perereisil Stockholmis. See ei olnud mu esimene kord seal, mul on ilmselt isegi lugemine sassi läinud kui palju ma rootslaste pealinna olen külastanud, ja see ei olnud kindlasti mu viimane kord. Seekord oli mul kaamera, mis endaga kaasa võtta ja kuna mu väikesel Nikon 1 V2 hübriidil on ka 30-110 mm objektiiv, siis otsustasin enda sisemise blogija asendada sisemise kusntiajaloonohikuga ja pildistada riiete asemel ilusaid maju. Ma olen alati nii hämmastunud Stockholmi ilust. Ööl enne meie visiiti oli lumi maha sadanud ja see nägi kõik välja nagu üks võrratu talvevõlumaa - imelised lumega kaetud kuninglikud majad kaunistamas linna kanaliäärseid.

Stockholm, ma ei tüdine sinust ilmselt kunagi!

 pictures taken with Nikon 1.

The Neighbourhood

The Neighbourhood - Staying Up

Full on university life going on these days (read: nothing even remotely interesting happening). My days are starting to become a routine of "eat, sleep, study, repeat" with the backdrop of grey skies and rain. Not the most inspirational of settings, to be honest. 

Yesterday, after taking these pictures, we ended up taking a little walk around my incredibly beautiful neighbourhood, which was the exact amount of battery-reloading I needed. Some fresh air and cute little houses are my break from the routine. Topped it off with a hot cup of tea at home and I was ready to dive head first into the world of economics. 

Viimasel ajal elan täiel rinnal ülikoolielu (ehk ei toimu midagi ligilähedaseltki põnevat). Mu päevad on täielikult sisustatud "söö, maga, õpi, korda" rutiiniga, taustaks hall taevas ja vihm. Ausalt öeldes ei ole see just kõige inspireerivam ja innustavam keskkond. 

Eile pärast nende piltide tegemist tegime väikese jalutuskäigu minu võrratult ilusas naabruskonnas, mis oli täpselt selline akudelaadimine, mida mul vaja oli. Natuke värsket õhku ja armsate majade selts ning kuri rutiiniväsimus hakkas minust tasapidi kaduma. Lõpetuseks kuum tassitäis teed ja olin valmis pea ees majandusteooriasse sukelduma!

sweater- lindex (and a little diy)

skirt- c/o persunmall

scarf- vintage

boots- tamaris

hair bowtie- vintage

bracelet- c/o rings and tings

watch- casio

pictures taken with Nikon 1.

Start of something new

Happy-happy New Year! 

I've been mad about sequins lately and they are only ever-so-appropriate for the first post of the year. I knew that I wanted to wear something ridiculously sparkly and when I found this skirt, I immediately felt it was the one. I know that I looked a bit like a disco ball exploded on me, but with a basic T and a rad necklace, it's all OK. Overly sparkling is the way to go on New Year's Eve anyway, right? I spent mine with good company, good food and good humour and it was honestly the best NYE I've had. And since this is only the beginning of the year, then I'm oh-so-excited for the rest of it!

Imeilusat uut aastat!

Olen viimasel ajal täiesti litritesse armunud, nagu üks korralik harakas, ja sellise outfitiga on ainult sobilik uut aastat alustada. Teadsin, et tahan aastavahetusel midagi lollilt sädelevat kanda ja kui poes seda seelikut nägin, tundsin kohe selle õige ära. (Kuigi teid paneks imestama, kui suur sädelevate seelikute/kleitide valik Eesti kaubandusvõrgus on.) Täiesti häbitult nägin välja nagu diskokera oleks mu peale plahvatanud, aga tavalise t-särgi ja ägeda kaelakeega oli kõik tasakaalus. Ülisädelev ongi ju ainus viis, kuidas aastavahetusel riides olla, eks? Minu uus aasta tuli heade inimeste, hea söögi ja hea huumori seltsis ja see oli ausalt minu parim aastavahetus siiani. Kuna see on alles aasta algus, siis olen superpõnevil juba tuleva ootuses. 

skirt- only

t-shirt- seppälä

necklace- c/o rings and tings

boots- tamaris

coat- monton

pictures taken with Nikon 1.

Warm and fuzzy

I think I might have a British soul inside, because this rainy Christmas isn't bothering me one bit - it's way better than pinching cold and icy pavements. I just drown myself in that amazingly warm coat from New Yorker and drink endless cups of tea. Perfect balance for warmth inside and out. 

I've been such a lazy dresser lately and the fact that throwing on this coat is so simple isn't helping either, it's liek I don't need anything else. Today I even made the effort and accessorised with my new stacked rings and that cute wooden bow, but to be honest, usually I don't even bother doing that much. Time for an early New Year's resolution maybe? 

I promise to dress like I mean it, every single day.

Ma olen vist pisut briti hingega, sest see vihmane jõuluilm ei häiri mind absoluutselt. See on igatahes parem kui näpistav külm ja jäised kõnniteed. Ma lihtsalt mattun enda imesooja ja pehmesse mantlisse ja joon lõpmatult palju teed. Ideaalne tasakaal, et olla soe nii seest- kui ka väljastpoolt. 

Viimasel ajal olen eriti laisk riietuja olnud, eriti sellepärast, et selle mantli selgaviskamine on nii kerge ja mul tekib tunne, et muud põnevat pole vajagi. Täna ma isegi haarasin kapi pealt oma uued sõrmused ja armsa puust lipsukese, aga tavaliselt ei viitsi nii paljugi pingutada. Vist on aeg varajaseks uusaastalubaduseks? 

Ma luban riietuda iga päev nii, nagu mul oleks tõsi taga. 

 coat- c/o new yorker

jeans- lindex

sweater- thrifted

boots- tamaris

rings-c/o rings and tings

hair bow- c/o bug wooden accessories

pictures taken with nikon 1.