I'm not much of a shopper lately (working in retail just makes you bored of new and exciting arrivals), but this sweater was one of my spring must haves. I think I first spotted this dreamy combo of pastel, stripes and dainty little crystals online, then went to try it on and left the store to ponder for a few days. After a few more fitting rounds, some changing room selfies and a markdown, I kindly asked my mom to surprise me with it for my birthday.

It was only right to pair my favourite spring pieces together together for a truly idyllic day in the countryside and taking pictures at the nearby manor house seemed even more fitting. If you know me at all, you'll know that I'm a mayor architecture lover and local manor houses make me all fluttery inside, so much so that just the other day I bought a lottery ticket in the hope of being able to buy my favourite manor in Estonia. If this blog ever turns into one about pretty houses, you have been warned. However, this particular one behind me is special on its own, being the one that my parents got married in way back in 1991. 

As for the little bouquet in my hands - my mother picked these lovely little forget-me-nots from the manor gardens, because apparently my outfit was lacking accessories, which makes me think that maybe I should have her shoot my outfits more often? 

_______________

Ma pole viimasel ajal suuremat sorti šoppaja (riidepoes töötamine suudab nullida igasuguse elevuse uute riiete ees), aga see Montoni kampsunike oli küll pikka aega minu kevadises garderoobiuuenduse nimekirjas. Nägin seda kõigepealt vist internetis, siis käisin proovimas ja võtsin pisut mõtlemisaega. Pärast veel mitut proovimiseringi, mõnd laiali saadetud proovikabiini selfiet ja väikest hinnaalandust palusin lõpuks oma emal teha mulle üllatus ja see sünnipäevakingiks osta. 

Ainuõige oli siis kõik kevadised lemmikud (need kõrge värvliga püksid on mulle siiani peaaegu et jalga liimitud) ühes idülliliseks väljasõiduks koos selga panna ja tuttava Tohisoo mõisa juures pildistamine tundus ka möödapääsmatu. Kõik, kes mind vähegi teavad, on kursis, et olen üks suur arhitektuurinerd ja rohkemgi kui keskaegsed kirikud ajavad mu südame põksuma just meie oma baltisaksa mõisahooned. Kusjuures ükspäev avastasin jälle, et mu lemmikmõis on siiani müügis ning suures lootuses endast kunagi mõisaproua teha ostsin isegi lotopiletid. See konkreetne pastellroosa iludus, mille ümbruses ma lapsepõlves nii palju mänginud olen, on lausa topelterilise tähtsusega - nimelt just seal pidasid mu vanemad enam kui kakskümmend aastat tagasi oma pulmapidu. 

Mis puutub sellesse kimbukesse mu käes, siis mu ema otsustas need meelespead mõisa ümbrusest korjata, et mu piltidel ka mõni aksessuaar oleks. Kui see pole armas, siis ma ei tea, mis on!

Jumper- Monton, Jeans- Guess, Shoes- Nine By Savannah Miller

Follow me on FACEBOOK / INSTAGRAM / TWITTER

Winter In Pink

Lately I feel like there's not enough pink in my life. Taking into consideration that I've never been the girl to like pink (although I had a really prominent lilac phase when I was 9), it's an unusual situation to be in. I especially crave this certain muted blush pink tone and the few times I've been shopping in the last month, I have had to hold myself back so much to not buy everything in that shade (namely a pair of leather espadrilles that I still yearn for). 

So I'm breaking all the ~fashion blogging rules~ and bringing back this Forever 21 sale find from a few posts ago to share my obsession with pink. As it is one of the few things in my wardrobe that's the right shade  and also wearable at this time of icy pavements and surprise snow storms, I've spent most of my days in jeans and This Sweater. Naturally, I chose the brightest and pinkest house in Tartu as the location for the pictures (it's about time I start properly appreciating the pastel classical architecture goodness around me). 

Viimasel ajal on mul tunne, et mu elus ei ole piisavalt palju roosat. Võttes arvesse, et ma ei ole kunagi olnud see tüdruk, kes hullult roosat armastab (kuigi mul oli väga tugev helelilla periood umbes 9-aastasena), siis see on väga proovilepanevalt uudne olukord, milles olla. Mu eriline lemmik on see pisut pleekinud vanaroosa toon ja nendel vähestel kordadel, kui olen viimase kuu jooksul poodides käinud, on mul just seda tooni asju kõige rohkem näppu jäänud. Kujutage ette, missuguse enesekindlusega ma kõik need roosad asjad ostmata olen jätnud! (Eriti kõvasti kripeldab üks suvine paar roosasid nahast espadrille...)

Seega otsustasin rikkuda kõiki ~moeblogimise reegleid~ ja tuua teie ette tagasi kampsuni, mis alles paar postitust tagasi siin blogis esines. Kuna see on üks mu väheseid õiget roosat värvi asju, mis ka õues valitseva libeda ja külmaga kantav on, siis olengi suurema osa aja veetnud teksades ja Selles Kampsunis. Muidugi valisin pildistamise taustaks Tartu kõige erkroosama maja! (Üleüldse oleks aeg, et ma hakkaksin seda pastelset klassitsismi enda ümber hindama.)

Jumper- Forever 21, Trousers- Didi, Scarf- Kappahl, Bag- Thrifted, Watch- c/o Komono, Nail Polish- Ciaté Pillow Fight

Follow me on FACEBOOK / INSTAGRAM / TWITTER

My Pastel Winter Outfit

Way back in November, when The Netherlands were experiencing a pretty standard autumn, but what for me felt like being caught in an endless rain storm (I'm not kidding when I say that it was pouring down for a whole week), my Finnish flatmate and I started to discuss, whether we'd settle for the rain to live in a warmer climate or embrace freezing winter degrees just to escape the torrential rain. Fast forward a few months and within less than 12 hours, I got to experience the difference firsthandedly and set my weather preferences right. 

I left Estonia when it was -30 degrees and white snow had turned my neighbourhood into a winter's dream. I arrived to the Netherlands to be greeted with rain and grey skies, but at least my face didn't freeze. The next day was positively spring-like, so of course I skipped the library hours to cycle around old town and go grocery shopping to my favourite little stores. Is it better than this gorgeous winter snow? No. I might just romanticise the picturesque white fields and the endless landscapes on my Facebook feed and forget about how the cold actually makes my fingers hurt and my tongue go numb if I talk too much, but I miss the snow. Especially when I'm wearing a pastel toned outfit next to a perfectly pink house and all the colours just seem to make sense, because the fluffy snow complements everything perfectly.  

As a fashion-y side-note to all the weather-talk... Just before I left for my exchange, this gorgeous necklace from Happiness Boutique arrived in my postbox and as I planned this subtly metallic-filled winter outfit in my head, that necklace played lead role. I searched high and low (which means on top, inside and under my cupboards), but sometime during the last four months the necklace has replaced itself and I had to settle for an old alternative to match my pastel look. I blame my cat, but you know, it could also be good old forgetful me. 

So for now, I have these pictures to look back on to cure my snow-missing and all the while, enjoy my nose hair not freezing. Also, let's hope that all my posts don't turn into weather-themed rambles this year.  

Ammu-ammu novembrikuus, kui Hollandis oli tavaline sügis, aga minu jaoks tundus see nagu lõpmatus vihmatormis elamine (tõepoolest, vihma kallas ja kallas nädal aega järjest, ilma naljata), arutasin oma soome korterikaaslasega, kas me lepiksime vihmaga, et soojemas kohas elada või taluksime krõbekülmasid talveilmasid selleks, et vihmast pääseda. Kui nüüd paar kuud edasi kerida, siis sain omal nahal täpselt seda kontrasti tunda ja oma ilmaeelistused peas paika panna. 

Lahkusin Eestist talve kõige külmemal päeval, kui termomeeter näitas napilt 30 miinuskraadi ja minu kodukant nägi välja nagu üks korralik talvevõlumaa. Hollandis ootas mind vihm ja hall taevas, aga vähemalt sain teada, mis tunne on õues olla nii, et nägu ära ei külmu ja juuksed härma ei lähe. Järgmisel päeval oli lausa kevadine ilm, nii et loomulikult jätsin raamatukogus õppimise vahele ja selle asemel sõitsin rattaga vanalinnas ringi ja käisin oma lemmikutes väikestes poekestes puu- ja köögivilju ostmas. Loomulikult on see parem kui jääkülm talveilm? Ei olnud. Võib-olla ma lihtsalt mõtlen seda lumevärki enda jaoks ilusamaks, kui kogu mu Facebook on lumivalgeid maastikupilte täis ja unustan ära, mis tunne on, kui sõrmed külmast tundetuks muutuvad ja varbad valutama hakkavad, aga tegelikult ma lihtsalt igatsen seda ilusat lund. Eriti, kui mul on seljas pastelltoonides riietus, Tallinna vanalinn tervitab roosakate majadega ja lumi kõik maailma värvid kraadi võrra ilusamaks muudab.  

Kui nüüd ilmajutt kõrvale jätta ja hoopis moepoolest rääkida... Just enne mu vahetussemestri algust jõudis mu postkasti see ilus kaelakee armsa nimega poest Happiness Boutique ja kui ma siis oma peas seda kergelt metalset mõnusat talveriietust planeerisin, siis mängis see kaelakee peaosa. Otsisin läbi kõik kapipealsed, -sisemused ja -alused, aga mida pole seda pole. Millalgi viimase nelja kuu jooksul on see kaelakee oma teed läinud. Ma natuke süüdistan oma kassi, aga samas võib olla tegu ka vana hea hajameelse minuga. 

Ehk siis, praegu pean lume asemel leppima nende talviste piltidega ja nautima seda, et õues olles mu ninakarvad ära ei külmu. Ja tahaksin loota, et kõik minu selleaastased postitused ilma-teemalisteks jutustamisteks ei muutu... 

Jumper- Reserved, Skirt- Oxygene, Bag- Thrifted, Boots- Tamaris, Necklace- Rings and Tings

Follow me on FACEBOOK / INSTAGRAM / TWITTER

Blushing

Back on the school track, kind of, but the sunny days make it all oh-so-much more difficult. Spending my days on the balcony, sunbathing and reading seem so much better than essays and presentations. 

Some time ago, my friend asked me to go shopping with him and help him pick out new clothes. My question was, when could we go. Seriously, playing personal shopper for friends is so much fun, you should try it. You get to go shopping, but spend none of your own money! Well, to be honest, that wasn't the case, because I found plenty of pretty things for myself too (scroll below, the blouse and the boots), but I totally deserved those. Or at least that's what I keep telling myself, but then again, don't we all?

Hakkan kooliga jälle ära harjuma, aga päikselised ilmad teevad kooliskäimise oi-kui-palju raskemaks. Palju ahvatlevam tundub kõik päevad rõdul veeta, päevitada ja lugeda, mitte arvuti ees esseesid ja presentatsioone vorpida. 

Mõni aeg tagasi küsis üks mu meessoost sõber, kas ma tahaksin minna temaga šoppama, sest tal oleks uusi riideid vaja. Minu ainus küsimus oli, et millal minek on. Tõesti, sõprade isiklik šoppamisassistent olla on nii lõbus, te peaksite proovima. Viige oma ema, vend, sõber, kes iganes ostlema ja aidake talle riideid valida. Kogu asja võlu on selles, et saate poodides käia, aga oma raha ei pea kulutama! Minu puhul see nii küll ei läinud, sest kuna parajasti on veel allahindlused ka, leidsin endalegi palju ilusaid asju (näiteks allpool olev pluus ja saapad). Mulle meeldib mõelda, et ma väärin neid, kuid samas, kellele ei meeldiks selliseid väikeseid vabandusi tuua? 

shirt- house

jeans- monki

jacket- thrifted (but vero moda)

boots- from jetty

necklace- flea market

ring- diy

bag- thrifted

pictures taken with Nikon 1.

She thinks she's made of candy

Robbie Williams- Candy

Yesterday I attended a lovely little event at a cute shop called Ateljee no. 13 to see the launch of a new Estonian-Italian clothing brand called Lowi Vi. The evening was filled with clothes so pretty and ethereal, that they felt like a dream to look at. Add some sparkling wine and girlie chats and you have yourself a pretty perfect summer night in my books!

Of course, knowing me, I'll take any chance I get to dress up and this was no exception. Despite not being a self-confessed mascot of a candy store or one of Jamie Laing's candy kittens, I picked out the most marshmallowy and bubblegum-like shades in my closet, threw on my favourite shoes and tied a ribbon in my hair, because that's what summer dressing is all about for me.

Eile õhtul käisin ühel toredal üritusel poekeses nimega Ateljee nr. 13, kus toimus uue eesti-itaalia moebrändi Lowi Vi tutvustus. Minu õhtupoolik oli täidetud muinasjutuliselt õhuliste ja pastelsete riietega, mis olid täiesti unenäolised. Lisaks pisut vahuveini ja tüdrukutega jutustamist ja minu jaoks oli see üpris ideaalne suveõhtu!

Loomulikult, teades ennast, kasutan ma iga võimalust end üles lüüa ja see kord ei olnud mingi erand. Hoolimata sellest, et ma ei ole ühegi kommipoe maskott, valisin enda kapist välja just kõige suhkruvatisema ja maasikavahusema tooniga riided, panin jalga oma lemmikkingad ja sidusin juustesse paela, sest just niimoodi meeldib mulle suvel teha!

Aitäh, Ateljee nr.13, selle toreda õhtupooliku eest!

  

blouse- c/o oasap.com

skirt- vintage

heels- sacha london

necklace- from a vintage market

clutch- vintage

pictures by Grete Teng.