Festival fashion is a thing, and it's not just about wearing rubber boots or remembering to bring a hat. Flower crowns of all shapes and sizes are having a field day and there's lace tops as far as the eye can see, so I'm here to bring an alternative to the party, because love it or hate it, festivals are a blogger's dream and dressing up is pretty much mandatory. Essentially, you should bring clothes that a) can get dirty b) aren't brand new, so some well-loved vintage is an obvious choice. Whether it's your mom's denim shorts from 1994 or an original Nirvana shirt, go for it! As long as it's not a jumpsuit, but that goes without saying, because no one wants to shimmy out of a one-piece in a portaloo. 

_______________

Festivalimood on omaette teema ja see ei tähenda enam ammu ainult seda, et võiks kummikud jalga panna ja igaks juhuks mütsi kaasa võtta. Lillelisi peavõrusid on igas mõõdus ja värviga ning pitsilisi toppe on kogu festivaliala täis nii kaugele, kui silm seletab, nii et toon teile väikese alternatiivi. Meeldib see teile või mitte, festivalid on saanud üheks suureks enesenäitamise peoks ja üleslöömine on vaat' et kohustuslik. Sellegipoolest peaks kaasa võtma asjad, mis a) võivad minna katki, mustaks või märjaks b) ei ole tuttuued, nii et mõni teise ringi vintaažasi on ilmselge valik. Olgu selleks siis ema noorpõlve teksalühkarid või originaalbändisärk aastast 1994, proovi vintage ära! Ainus soovitus oleks mitte pükskostüümiga festivalile poosetama minna, sest peaks olema sõnadetagi selge, et keegi ei taha välikäimlas endalt pükstükki seljast nihverdada. 

Vintage to me doesn't necessarily mean well-preserved relics from past decades, but a good trawl in a second hand store to find some jazzy stuff from the eighties. Recently a friend of mine put up an online store for all things vintage and asked me to put together a few festival-themed outfits. So here you have a classic denim and band shirt combo (perfect with a leather jacket!) and the inevitable floral dress outfit, with some shorts underneath, because heavy dancing and short dresses don't match. 

On my packing list? Four-year-old Converse, my Arctic Monkeys tank (despite an obvious lack of Alex Turner on the line-up), a sequin-sleeved parka, rubber boots and a floral headband (sorry). 

_______________

Vintage ei tähenda minu jaoks niivõrd mõnd hästi hoitud kümnenditetagust aaret, vaid hoopis mingit ägedat asja kaheksakümnendatest, mida tavapäeval nagu väga ei julgekski kanda. Hiljuti pani üks mu sõbrants püsti vintage-butiigi Vintiik, kutsus mind piltidele ja nii saingi tema "laos" ringi tuuseldada ja kaks festivalikõlbulikku riietust kokku panna. Esiteks siis klassikaline bändisärgi ja teksaseeliku kombo (ideaalne koos ühe nahktagiga!) ja muidugi ka põhimõtteliselt kohustuslik lilleline kleit, igaks juhuks koos lühikeste pükstega, sest "tantsi, nagu keegi ei vaataks" ja lühikesed kleidid teadupärast ei sobi väga hästi kokku. Vintiigi valik on mõnusalt taskukohane ka, nii et kui ise ei viitsi kaltsukatesse kolama minna, saab sealt oma vintage-annuse täis! 

Mida minu kotist veel leiab? Nelja aasta vanused tennised, Arctic Monkeyse maika (hoolimata sellest, et Alex Turnerit on festivali line-upis häbematult vähe), sädelevate varrukatega parka, kummikud ja muidugi ka üks lilledega peavõru. 

Denim skirt, sunglasses, shorts, necklaces, floral dress, sandals - all available at VINTIIK 

A Special Piece Of Jewellery

I've never been a fan of big and flashy jewellery, but aside from a few modest rings and bracelets that you see in my outfit posts, there's more than meets the eye. For as long as I can remember, I've worn a delicate silver necklace with a meaningful pendant - first it was my star sign Aries, then a sparkling P and now a special souvenir from the Montserrat monastery near Barcelona. Then there's a few heirloom pieces which I hold dearer than I actually realise. My grandmother's graduation ring is such a big part of me that I actually forgot to include it on the pictures and I can imagine that only a wedding ring can replace that. All those pieces have a story behind them and on this Valentine's day I'm inviting you to meet my special ones. 

Mulle pole kunagi suured ja silmapaistvad ehted meeldinud, aga lisaks mõnele tagasihoidlikule sõrmusele ja käevõrule, mida te blogis näinud olete, kannan ma igapäevaselt ka ehteid, mis tihti kaamerasilma ette ei jää. Umbes nii kaua, kui mäletan, olen kandnud hõbekeed mõne tähendusrikka ripatsiga - kõigepealt oli selleks minu tähtkuju Jäära sümboliga ripats, siis üks sädelev P täht ja praegu kaunistab mu kaela Barcelonast toodud eriline suveniir. Lisaks on mul mõned esivanematelt päritud ehted, mis on mulle isegi tähtsamad, kui ma vist aru saan. Mu vanaema (kes käis muide samas koolis, kus minagi) lõpusõrmus näiteks ununeski pildile panemata, sest see on tõesti nii igapäevane osa minust ja kujutan ette, et ainult abielusõrmus suudab selle koha täita. Kõikidel nendel ehetel on oma lugu ja sel valentinipäeval kutsungi teid neist lugudest osa saama. 

First and foremost, the oldest piece, which is my great grandmother's locket, keeping the pictures of her and her husband, my great grandfather. It then belonged to my paternal grandmother and for the past ten or so years has held a special spot in my jewellery box. I love the feeling of memories, not even mine, that the locket carries and oh how I wish to still have my grandmother here to ask her about all sorts of stories. Although in a way, it makes the locket (and my ring) even more special - the fact that those stories are so terminally intangible. 

Kõige tähtsam ja vanem ese on mu vanavanaema medaljon, mis hoiab endas tema ja tema abikaasa, minu vanavanaisa, pilte. Ripatsi järgmine omanik oli mu isapoolne vanaema ja viimased kümmekond aastat on see seisnud erilisel kohal minu ehtekarbis. Mulle meeldib tunne, et iga kord, kui medaljoni kannan, on minu kaasas ka mälestused, mis isegi ei ole minu omad ja oi, kuidas ma soovin, et saaksin oma vanaemalt pärida igasuguste põnevate lugude kohta. Kuigi omamoodi kombel muudabki medaljoni (ja mu sõrmuse) veelgi erilisemaks see, et kõik need lood on nii pöördumatult kättesaamatud. 

My faux crystal P pendant has a whole other story behind it. I developed a slight obsession with single letter pendants way back in 2007, when the second film of High School Musical had just come out. Any HSM fan will know that there's a scene in the beginning where Troy (let's just have a moment to swoon over Zac Efron here, it is Valentine's day after all) gives Vanessa a necklace with a T on it, T as in Troy. Not having a Troy of my own, I decided to find a pendant with my initials and then proudly wore it for at least the next five years. 

If I wasn't carrying my sparkly P, I most definitely had that "Illuminated" necklace on, which is another fangirl story. I got it around 2012, after being inspired and so incredibly obsessed with Hurts, a band of two synth pop making, suit-wearing British guys and melancholic lyric wizards. Despite being mistaken for a nod to all things hipster, "Illuminated" is actually the title of one of my favourite Hurts songs, one of the songs I always sing scream along to on their live shows, while trying to hold back my tears. 

Minu võltskristallidega P ripatsiga on jälle omamoodi lugu. Sellised nimetähega ripatsid hakkasid mulle meeldima umbes 2007. aastal, kui tuli välja filmi "High School Musical" teine osa. Iga korralik fänn nüüd kohe teab, et suhteliselt filmi alguses kinkis Troy (siinkohal võiks võtta ka hetke Zac Efroni imetlemiseks, on ju ikkagi valentinipäev) Vanessale T tähega kaelakee, T nagu Troy. Oma Troyd mul siis ei olnud, nii et võtsin nõuks enda nimetähega ripats leida ja kandsin seda vähemalt järgnevad viis aastat. 

Kui mul parasjagu P ripats kaelas ei olnud, asendas seda kindlasti kaelakee kirjaga "Illuminated", mis on järgmine fännilugu. 2012. aastaks meeldisid mulle briti popbändi Hurts ülikonnastatud mehed ja südantlõhestavad laulusõnad juba nii palju, et tellisin endale lemmiklaulu pealkirjaga kaelakee. Kuigi tihti arvatakse, et see on austusavaldus hipsterkultuurile, siis tegelikult on see ikkagi meeldetuletus loost, mida ma igal live-esinemisel pisaraid tagasi hoides kõvasti kaasa laulan karjun. 

Last, but not least, my most recent addition to the special collection is a pendant I got on a trip to Barcelona around this time last year. On one of the five days in the Catalonian capital, we decided to take a trip to the mountains outside the city and pay a visit to the monastery in Montserrat. Surrounded by picturesque cliffs sits one of the most amazing Gothic cathedral I've ever seen and inside it, a figure of the Virgin Mary of Montserrat, who has supposedly been spotted there. Now, I'm not religious, but I definitely felt an otherworldly presence by the Virgin and decided that I want something more than just a postcard to keep reminding me of the experience. So I've been wearing a pendant with her ever since. 

Kõige hilisem liige minu eriliste ehete kollektsioonis on ripats, mille tõin eelmisel aastal suveniirina kaasa Barcelonast. Olime seal üle viie päeva ja mõtlesime ühel päeval hoopis linnast välja sõita ja vaadata Montserrat' hingematvaid mägesid ja sajanditevanust kloostrit. Imeliste kaljude vahel asub üks kõige kaunimaid katedraale, mida ma kunagi näinud olen, mis omakorda hoiab endas Montserrat' Neitsi Maarja kuju, kes olevat end kunagi ka seal ilmutanud. Ma ei ole küll usklik, aga selle kuju läheduses tundsin tõepoolest mingit seletamatut energiat ja otsustasin, et tahan sellest kogemusest mõnd tähenduslikumat suveniiri kui lihtsalt postkaart. Seega olengi tollest reisist alates endaga hoopis Eestimaa kaitsepühakut kaasas kandnud. 

Flashback to ERKI

Remember, a few weeks ago I wrote about ERKI fashion show? Well, now I'm finally blogging my outfit! I had originally planned to wear my new leather trousers (yes, I'm slowly becoming a rebel-motorcycle mouse), but arriving to Tallinn, I realised that it was way too hot for those. So I worked with what I had in my home-wardrobe, because most if my clothes are in Tartu. The shirt and shoes were with me anyway, but I decided to pair them with my mother's vintage skirt, which is one of those treasures you have, but don't wear nearly enough. Then I saw that flowers on my dresser and decided to go with the slightly ridiculous Carrie-Bradshaw-ish oomph. Turn out that others liked it too, because I was photographed for the Femme streetstyle corner!

The beautiful girl with me on the pictures is Sandra and she just talked about her outfit on her blog. Go check it out [here].

Mäletate, paar nädalat tagasi kirjutasin ERKI moeshow kohta? Nüüd on järg minu riietuse käes! Tahtsin tegelikult kanda oma uusi nahkpükse (jah, hakkan vaikselt mässajaks-mootorratturhiireks), aga Tallinnasse jõudes sain aru, et nendega sulaksin ma küll ära. Vaatasin, siis mis mu Tallinna-kapis leidub, sest kõik põhiriided on mul ju ikkagi Tartus. Pluusi ja kingad olin niikuinii kaasa võtnud, aga siis otsustasin neid kanda hoopis oma ema noorpõlveseelikuga. See on täpselt selline aare minu kapis, mida ma kannan kahtlemata liiga vähe. Siis nägin kapi peal seda lille ja otsustasingi sellise natuke ekstravagantse carriebradshawliku välimuse kasuks. Tundub, et teistele meeldis ka, sest mind pildistati veebiajakirja Femme tänavamoe nurga jaoks!

Minuga koos on piltidel Sandra, kes ka just rääkis oma outfitist oma blogis. Minge vaadake, [siit]. 

skirt- vintage

shirt- ralph lauren

flower- from expressions

shoes- blink

photos by me, Piia Kauts (Femme), Martin Dremljuga (Delfi) and Anete Palmik. 

Blue is the warmest colour

A few weeks ago I received an email from Kutshimutshi, which is a vintage and design store here in Tartu, asking if I'd like to pick something from their store to style and wear. Well, yes? When I went to pick out the clothes and jewellery, I had in mind that I'll do one outfit. But then they let me loose in the store (which is fairly small, but fits a whole lot of coolness on only a few square meters) and I ended up with three outfits. This is the first of them, featuring a remade vintage dress, which just begs to be twirled in and 5 ridiculously big organza flowers on my head. They're actually just pins, but if I have the opportunity to resemble Lana Del Rey, I'll take it. 

So yes, this is a fine example of how to work vintage pieces into your wardrobe and get questioning looks on the streets (mine included a shop-lady, passing bikers and drivers and playing children).

Be sure to check out Kutshimutshi's blog too (here) for a lot more vintage goodness!

Mõned nädalad tagasi sain meili Tartus tegutsevalt vintage- ja disainipoelt Kutshimutshi, kes küsis, kas ma ei tahaks valida nende poest üht komplekti, mida enda garderoobiga sobitada ja siis nii enda kui nende blogis näidata. Või kas ei tahaks! Loomulikult olin ma nõus ja kui poodi riideid valima läksin, siis lõpetasin ühe riietuse asemel hoopis kolmega. Nende pood on küll päris väike, aga ühe ruutmeetri kohta mahub sinna lahedust ikka küllaga!

See ongi mu esimene valitud riietus, ümberõmmeldud vintage kleidi ja naeruväärselt suurte organza-lilledega. Kleit on lausa loodud keerutamiseks ja lilled on tegelikult prossid, aga ma ei saanud jätta kasutamata võimalust näha välja nagu Lana Del Rey. Tänu lilledele (või nende tõttu) sain Karlova kohalikelt nii mõnegi pikema pilgu - Kuu tänava poemüüja, möödasõitvad ratturid ja autojuhid ning tänaval mängivad lapsed (kes meile küll mingil põhjusel märga liiva pakkusid).

Ehk siis, kui vajate head näidet selle kohta, kuidas vintage asju oma garderoobi sobitada, siis see ja järgmised kaks postitust räägivad täpselt sellest. Lisaks võite kiigata ka Kutshimutshi enda blogi (siin) ja nende Facebooki lehel (siin) ka silma peal hoida.

Rohkem pilte Kutshimutshi blogis!

dress- Kutshimutshi vintage

flowers- Kerli organzalilled from Kutshimutshi

jacket- random brand

bag- atmosphere

boots- from jetty

belt- atmosphere

pictures taken with Nikon 1.

She thinks she's made of candy

Robbie Williams- Candy

Yesterday I attended a lovely little event at a cute shop called Ateljee no. 13 to see the launch of a new Estonian-Italian clothing brand called Lowi Vi. The evening was filled with clothes so pretty and ethereal, that they felt like a dream to look at. Add some sparkling wine and girlie chats and you have yourself a pretty perfect summer night in my books!

Of course, knowing me, I'll take any chance I get to dress up and this was no exception. Despite not being a self-confessed mascot of a candy store or one of Jamie Laing's candy kittens, I picked out the most marshmallowy and bubblegum-like shades in my closet, threw on my favourite shoes and tied a ribbon in my hair, because that's what summer dressing is all about for me.

Eile õhtul käisin ühel toredal üritusel poekeses nimega Ateljee nr. 13, kus toimus uue eesti-itaalia moebrändi Lowi Vi tutvustus. Minu õhtupoolik oli täidetud muinasjutuliselt õhuliste ja pastelsete riietega, mis olid täiesti unenäolised. Lisaks pisut vahuveini ja tüdrukutega jutustamist ja minu jaoks oli see üpris ideaalne suveõhtu!

Loomulikult, teades ennast, kasutan ma iga võimalust end üles lüüa ja see kord ei olnud mingi erand. Hoolimata sellest, et ma ei ole ühegi kommipoe maskott, valisin enda kapist välja just kõige suhkruvatisema ja maasikavahusema tooniga riided, panin jalga oma lemmikkingad ja sidusin juustesse paela, sest just niimoodi meeldib mulle suvel teha!

Aitäh, Ateljee nr.13, selle toreda õhtupooliku eest!

  

blouse- c/o oasap.com

skirt- vintage

heels- sacha london

necklace- from a vintage market

clutch- vintage

pictures by Grete Teng. 

My graduation day

I've already mentioned it a few times in a few posts, but this is finally the official one. I graduated from high school on the 20th of June. One big stage of my life is over and I'm not really sure if I'm happy or sad. I guess it hasn't properly sunk in yet and this summer seems like any previous one, with the slight difference that I won't be attending my dear old school in autumn, but instead going to university and starting a whole new period of life. 

As for my dress (the important part, obviously!), it's vintage. But not just from a random vintage store, but it used to belong to my grandmother, made for her by her mother when she was about my age. I suddenly remembered about the dress one day and after trying it on and seeing that it fit like it was made for me, I couldn't imagine not wearing it to my graduation. Paired with a few pretty necklaces, cute kitten heels and a lovely 60s-inspired hair-do, I felt like a princess. 

In the euphoria of the big day and being surrounded my the numerous congratulators (and maybe because of a slight buzz from the sparkling wine) I completely forgot to take proper photos of my dress and the whole outfit. Instead, we took lots of cute pictures with friends, so instead of one dressed up girl, you have five! I hope you enjoy the snaps and are ready to embark on a whole new journey with me! 

Olen seda küll juba paar korda mõnes postituses maininud, aga praegune on ametlik. Lõpetasin 20. juunil gümnaasiumi. Üks hiigelsuur periood mu elust on möödas ja ma ei oskagi öelda, kas ma olen pigem rõõmus või kurb. Ma usun, et see ei ole veel korralikult kohale jõudnud ja see suvi tundub nagu iga teinegi. Ainus erinevus on, et sügisel ei lähe ma tagasi oma kallisse kooli, vaid alustan ülikooliõpinguid ja täiesti uut eluetappi.

Mis mu kleiti puutub (mis on ju see oluline osa!), siis see on vintage. Aga mitte mõnest teise ringi poest ostetud lihtsalt ilus kleit, vaid kleit, mis kuulus mu vanaemale ja mille temale omakorda tegi tema ema. Mulle meenus see kleit ühel päeval ja kui ma olin seda proovinud ja nägin, et see istus mulle valatult, teadsin, et olin oma kleidi leidnud. Loomulikult on see superkonservatiivne, kõrge krae ja pika seelikuosaga, aga kandes seda koos kahe imeilusa kaelakeega, armsate kingadega ja 60ndatest inspireeritud soenguga, tundsin ennast kui printsess.

Kogu päeva eufooriast ja ümbritsevatest õnnitlejatest (ja võib-olla ka väikesest vahuveinisurinast) tingituna unustasin täielikult, et võiks kogu riietusest ka korralikud pildid teha. Selle asemel tegime mõned armsad pildid sõpradega koos ehk ühe lõpetaja asemel on hoopis viis! Nautige pilte ja olge valmis asuma minuga täiesti uuele teekonnale! 

dress- vintage

necklaces- borrowed

ring- vintage (also my grandmother's)

shoes- angelo carutti

 last 3 pictures by Sven Meresmaa.

Spring in my step

As you might now, flats are the new heels for this spring, and lately, I've stumbled upon so many beautiful flats for spring that I just couldn't leave the shop without. I have two new pairs of oxfords, one round toe and one super spiky, one in matte leather, one in patent leather. I need to justify buying two pairs somehow, so I keep finding differences between them. I also found the cutest pair of black-and-white flats at a thrift store in Tartu, they have such a cute 60s vibe which resembles the Louis Vuitton spring collection so much. Then there are my tweed flats from last autumn. And last, but not least, these burgundy loafers. They're a total grandma shoe, but I love them so much. Now, all that's left to do, is wait for the weather to catch up. Snow and new shoes don't go together very well...
Which pair do you like the most? 

Võib-olla olete kuulnud, et madalad kingad on sel kevadel täielikult kontsaga kingi välja tõrjumas. Viimasel ajal olen nii paljude lahedate madalate kingade otsa komistanud, et ise ka ei usu ja nii olengi nelja uue paari võrra rikkamaks saanud. Mul on kahed nööridega kingad, ühed lakknahast, teised mitte, ühed terava ninaga, teised ümaraga. Pean ju ometi endale kuidagi kahe sarnase paari ostmist õigustama ja seega ma otsingi pidevalt nende kahe vahel erinevusi. Tartust leidsin veel need imelised must-valged kuuekümnendate hõnguga kingakesed, mis meenutavad mulle väga Louis Vuittoni kevadkollektsiooni. Siis on veel eelmise sügise tviidkingad. Ja viimaseks- mu uued tumepunased loafersid. Need on tõelised vanaemakingad, aga mulle nii väge meeldivad. Nüüd jääb järele ainult oodata kuni ilm järele jõuab, sest lumi ja uued kingad ei sobi just väga hästi kokku. 
Milline paar teile kõige rohkem meeldib?

left to right: elite, vintage, latinas, blink, vintage

The story of a coat

Macklemore & Ryan Lewis- Thrift Shop

Usually, when a new item appears on my wishlist - mental, written down or the on on the blog - I don't go to the shops trying to find that exact item. I prefer to wait for the item to find me. Maybe I'm lazy, maybe it's meant to be. This coat is a great example of my mentality. Some time ago I kind of got bored of my grey parka and the cape is a bit too fancy to be worn literally every day, so I decided that I need a new winter coat, one that's a bit more interesting and still casual. So, when my friends and I took a little road-trip to a small town and I saw that coat hanging at a local thrift shop, I didn't hesitate a lot. It was a bit out of my comfort zone (the A-cut, all-over print), but I realised that it was exactly what I was looking for- out of my comfort zone.

The outfit I created with it lets it shine in all its glory with no excess details. The only thing accompanying it is the song, which by the way, fits perfectly with my story and this whole post.

Ühe mantli lugu.

Tavaliselt, kui mul tekib mõni uus soov või mõni riideese, mida kohe väga-väga tahaks, siis ma ei lähe kohe poodidesse seda otsima. Pigem jään ootama, et see asi hoopis mind leiaks. Võib-olla olen ma laisk, võib-olla on see hoopis saatus. See mantel on sellise mõtteviisi väga hea näide. Natuke aega tagasi mõtlesin, et olen oma hallist mantlist tüdinenud ja keep on igapäevaseks kandmiseks ka kuidagi liiga suurejooneline. Seega otsustasingi, et mul oleks ühte uut mantlit vaja, sellist, mis oleks natuke põnevam, aga siiski igapäevane. Ja jaanuaris, kui sõpradega Rakveres väikesel kaltsukatripil käisime, siis nägingi seda ühes kohalikus poekeses. Väga kaua isegi ei kahelnud, kas osta või mitte. See oli siiski natuke mu mugavustsoonist väljas (A-lõikeline, suure mustriga), aga ma avastasin, et just sellist mul ongi vaja- sellist, mis oleks mugavustsoonist väljas.

Outfiti panin ka nii kokku, et mantel täies ilus särada saaks, ilma igasuguste üleliigsete detailideta. Ainus, mis kogu komplektiga kaasa käib, on see laul, mis muide, sobib kogu selle loo ja postitusega imehästi.

 coat- vintage

sweater- thrifted

skirt- dress from sugarlips.com

boots- marco tozzi

tights- absolutely random

locket- a family treasure (my great-grandparents on the pictures!)

pictures by Getter M.

RIP black loafers (02.02.2012 - 16.08.2012)

Not to be too dramatic or anything, but my favourite shoes of this spring/summer season broke and I figured that they need at least a good-bye post on the blog. I got the vintage loafers for a ridiculous price and I wore them a lot on the blog and countless times in real life. So, one day I discovered a crack in their sole, but that didn't stop me from wearing them. It was last week when a piece of their sole broke off and I had to send them on their last journey to the trashcan.
Black loafers, you will be missed.

Mitte et ma tahaksin meeletult dramaatiline olla, aga ühed mu lemmikkingad läksid hiljuti katki ja ma mõtlesin, et peaksin nad korralikult ära saatma. Sain need vintage kingad naeruväärse hinna eest ja kandsin neid mitu korda blogis ja lugematuid kordi päriselus. Ühel päeval avastasin kingade talla seest prao, aga see ei takistanud mind neid kandmast. Eelmisel nädalal aga läks pragu nii suureks, et tükk tuli talla küljest ära ja kahjuks pidin saatma kingad nende viimasele teekonnale prügikasti.
Mustad loafersid, ma jään teid igatsema.

Vintage loafers 1 / 2 / 3 / 4

 

Shine

Take That - Shine
(Big fan of 80s britpop boybands making a comeback, I've been a Robbie Williams fan for as long as I can remember. Really.)

On this gloomy Friday (especially gloomy for me since I've caught a flu and a fever) I share with you these wonderful pictures taken on Tuesday. It was an open-mic night at my school and the most perfect warm spring weather. The event consisted of amazing singers and musicians, rock-bands, a folk band, stand-up comedy, three rappers and even a soldier's band. Even if it went on for hours, even if some of the acts were quite questionable and everyone was quite tired in the end, it was still a night to remember.

To compliment the wonderful weather, I went with my trusty yellow pleated skirt and a light jacket. I've had the skirt for years now. I got it at a thrift store for a ridiculously cheap price and with every closet clean-up, it has still stayed with me. Also, isn't the necklace adorable ? I got it at Vintage Tallinn and it has the loveliest colours that have a nice sparkle :)

Have a wonderful weekend, everyone ! 

Täieliku kontrastina tänasele päevale jagan teiega pilte teisipäevast. Mu koolis toimus Vabalava üritus ja ilm oli perfektselt kevadine. Kuna osalejatele mingeid piire polnud seatud, siis nägime väga palju erinevaid esitusi, mille hulgas olid suurepärased lauljad ja muusikud, üks väga vahva folkbänd, ajateenijate puhkpilliansambel, kolm räpparit ja isegi stand-up koomik. Kuigi üritus kestis väga kaua, mõned esitused ei olnud just eriti minu maitse ja lõpupoole väsis publik ära, oli kogu õhtu ikkagi vahva ja meeldejääv.
Päikselise ilma tõttu otsustasin kanda ühte oma lemmikseelikutest. Leidsin selle kunagi ammu ühest kaltsukast eriti odava hinna eest ja see on juba aastaid minuga olnud. Kaelakee sain Vintage Tallinnalt ja see on nii armas on sädelevate pastelsete kividega.
Imelist nädalavahetust kõigile!

skirt- vintage
shirt- thrifted

jacket- promod

shoes- vintage

ring- oasap.com

sunglasses- flea market

necklace - from vintage tallinn

pictures by Getter.

wholesale junior clothing

Vintage Tallinn

This Saturday I went to a lovely event with my sister. It's called Vintage Tallinn and is basically a huge flea-market full of vintage goods. Although it was crowded and quite expensive, I still had a good time. I bought myself a beautiful necklace (the ones who follow me on twitter, might have already seen it) and my sister got an autograph from her favourite actress.
For the occasion I decided to wear my newest vintage buy, which is this lovely lilac blouse. It's so silky and so incredibly pretty and not to mention pastel ! I also wore my lace shorts from Oasap again. They're a bit dramatic, being all short and full of lace.. The ring I'm wearing is also from Oasap. I don't know, how well you can see it from the picture (made by my sister !!), but it's actually a little mouse wrapped around my finger. It's such a cute and comfy everyday ring and it goes with pretty much everything.

Laupäeval külastasin oma õega sellist üritust nagu Vintage Tallinn. Ma polnud seal veel varem käinud ja otsustasin, et sel korral pean minema. Kes ei tea, siis põhimõtteliselt on tegu suure... laadaga, kus erinevad vintage-poed ja muud huvilised saavad müüa/osta vahvaid riideid, ehteid ja kõike muudki. Ma leidsin endale imeilusa kaleakee, mida võib-olla on mõned mu twitteris juba näinud. Ja mu õde sai Elina Pähklimäelt autogrammi ja oli selle üle terve päeva väga õnnelik .
Otsustasin kanda oma viimast vintage-ostu, milleks on see imeline helelilla pluus. Minu veidike dramaatilised pitspüksid on Oasapist ja samast poest on pärit ka mu sõrmus. Piltidelt võib-olla ei ole hästi aru saada, aga see sõrmus on tegelikult pisike hiireke, mis on ümber mu sõrme. See on tõesti tohutult armas ja mugav igapäevaehe.

blouse- vintage

shorts- oasap.com

hat- lindex

loafers- vintage

bag- diy

ring- oasap.com

necklace- expressions

wholesale vintage clothing